Progress

Kui olin juba lootust kaotamas, ärkas leivajuuretis siiski viimaks ellu. Ilmselt oli abi internetist leitud trikkidest (lusikatäis ökokeefiri ja üks terve naabritelt saadud õunapunn). Esimene leib on tehtud ja poeleiba siin majas ilmselt rohkem ei osteta.

Lisaks orhideedele on meie pooleaastase äraoleku jooksul ellu jäänud ka üks teine eluvorm, kellest erinevalt orhideedest lootsin lahti saada - jahuleedikud. Nende ilmumise ajastuse järgi kahtlustan, et nad tekkisid meile eelmisel sügisel New Yorgist toodud kraamiga, ja sellest saadik olen nendega tulutut võitlust pidanud. Enne Mehhikosse minekut tegin kodu kuivainetest tühjaks - sõime kõik kas ära või viskasin lihtsalt minema ning puhastasin köögi süvitsi ära. Lootsin, et kui neile midagi süüa ei jää, surevad nad välja. Kui me nüüd aga tagasi jõudsime, avastasin laest ikka kaks vägagi elus ja prisket jahuleedikut ning oleme nüüd veel mõned kätte saanud. Tõin Mehhikost vürtse, kakaoube, tortiljajahu ja muud sellist, ja nüüd paneb päris mõtlema, mida nendega teha - sügavkülma ju ka kõike ei pane. Internetis soovitatakse tihendiga klaas- ja metallpurke, aga mäletan ühest aastatetagusest korrast, et need raiped pääsevad kuidagi isegi korraliku tihendi ja metallklambriga suletud klaaspurkidesse. Klaaspurgi eelis on ehk ainult see, et on kohe näha, kui seal mingi elutegevus tekib. Igatahes sõda jätkub...

Nädalavahetusel läksime metsa mustikale, arvestades, et mets peaks olema hea inimtühi koht, kus karantiini ajal viibida. Vaevalt olime oma tavalisse korjamiskohta jõudnud, kui hakkas massides inimesi mööda voorima - selgus, et kohe hakkab seal meeleavaldus metsa kaitseks. Täpsemalt kuulsime mööduvatelt tuttavatelt, et RMK ametnikud on otsustanud Paralepa metsa mahavõtmise ja seda takistava looduskaitsepiirangu tühistamise. Meeleavaldusele me karantiini arvestades ei läinud, ent mõtlema pani küll - kellel üldse saab nii rumal mõte pähe tulla? Kellel peaks vaja olema Paralepa mets maha võtta? See tundub nii absurdne, et raske on isegi ette kujutada, kust selline idee tekkida võiks. Uudistest märkasin, et samalaadsed asjad on toimumas üle kogu Eesti. Tuleb tõdeda, et Eesti pole enam varsti see maa, millena meile meeldib seda ette kujutada - loodusemaa, metsarahvas... Oleme varsti tavaline parke meenutavate poolelutute rohepiirkondadega Kesk-Euroopa. Võeh!