Jälle/ikka karantiinis

Öösel oli selline äike, et aknad värisesid. Ärkasin ühe suurema kõmaka peale ja lugesin natuke aega sähvatuste ja kõuekõmina vahel sekundeid, iseenesest oli äike üsna kaugel, aga paugutas võimsalt - küllap kuskil mere peal. Lisaks oli üks kilk end mingi imega suutnud sääsevõrgu vahelt vannituppa pressida ja siristas seal hommikuni. Arvestades, kui kõva häält nad teha suudavad, oleks see väga odav lahendus kodus lõunamaise atmosfääri loomiseks: võtad (hea akustikaga) akvaariumi ja paar kilki.. Pealegi söövad nad hea meelega kergelt lagunevat taimset kraami (kompostimasina aseaine) ja on ise söödavad.

Mehhiko tammub koroonaviirusega paigal, ikka üks samm edasi ja kaks tagasi. Nakatumiste arv kasvab, testitakse väga vähe ja kaitsemeetmed on oma kaootilisusega väga ebatõhusad. Sõbranna poeg elab Cozumeli saarel ja hotell, kus ta töötab, valmistub uksi avama, paludes töötajatel tööle naasmiseks teha koroonatesti. Cozumeli saarel (rahvaaarv 100 000+) pole aga ainsatki kohta testimiseks, selleks tuleb reisida Cancuni. Sõitis poiss siis koos töökaaslastega Cancuni testima - praamisõit ja siis bussisõit otsa. Seal öeldi neile kõigepealt, et vastust tuleb paar päeva oodata, negatiivne tulemus on kohe õige, positiivse tulemuse korral tuleb aga veel paar korda testida, sest test on ebatäpne. Igal mõtleval inimesel tekiks siinkohal küsimus, et kui test on ebatäpne, kuidas siis negatiivne saab kohe vaikimisi õige olla? No see selleks.. Said nad oma tulemused kätte ja tagasisõiduks ostsid kõige kallima bussipileti, sest see pidi olema turvaline liin, kus järgitakse kõiki ohutuseeskirju nakatumiste vältimiseks. Algus oli ilus, reisijate vahel oli piisavalt vahet ja puha, pärast viimast sanitaarkontrollipunkti aga ronis järgmises peatuses peale selline kamp, et buss oli puupüsti rahvast täis - niipalju siis turvalisusest ja kallist piletist ... Ja ka testimisest - testima minnes on suur tõenäosus tee pealt nakkus üles korjata.

Ühes meie naaberkülas on praegu palju haigeid. Kuna aga testimine on nii kaugel ja kallis, katsuvad kõik end koduste vahenditega turgutada ja keegi ei tea isegi, kas see laine on seal praegu dengepalavik või koroona - või veel midagi kolmandat, variante siin jagub. Kohaliku arstiabi kohta just üks kujundlik näide, tänahommikune küla skandaal: üks vanaproua kukkus õnnetult ja vigastas tunde järgi tugevalt nimmeluu piirkonda, tütar viis ta siia ainsasse kohalikku medpunkti - ja arst keeldus teda läbi vaatamast, sest proua isikut tõendav dokument oli aegunud (ning pandeemiapiirangute tõttu pole ta saanud minna seda Chetumali uuendama).

Toimuvat vaadates on raske kujutleda, mis peaks juhtuma, et Mehhiko koroonaviirusest jagu saaks. 10 aastat vindumist, kuni tõesti tekib see müstiline karjaimmuunsus? President levitab endiselt "kõik on hästi" suhtumist ning iga osariik ja omavalitsus teeb oma, tihti juhuslikke ja vastuolulisi reegleid. Chetumalis, kus nakatumiste arv jälle üles hüppas, on ühest küljest kl 18 alates liikumiskeeld ja kõik asutused kinni, teisalt aga tungleb päeval ostukeskustes suur rahvasumm. Meie külas kästi poekestel hakata jälle õhtul kl 18 uksi sulgema, kuigi neisse mahub hea tahtmise korral niigi ainult paar klienti korraga. Söögikohad ja baarid on enamjaolt lahti, pakkudes aktiivselt ka toidu kojutoomise võimalust. Kodukokad on kogu karantiiniaja niikuinii küla grupi vahendusel oma toitu pakkunud: koju saab tellida torte, sushit, täidisega värsket pastat, värsket ja praetud kala, igal kujul mereande, suurte kottidega apelsini ja sidrunit (20 kg apelsini koos kojutoomisega 5 eurot), Belgia vahvleid, käsitööjäätist, värskelt tehtud kookospiima, igasuguseid taco- ja tamalevariante, Argentina piimakaramelliküpsiseid ... Rasked ajad on inimesed vähemalt leidlikuks ja ettevõtlikuks muutnud.

Ah jaa, pikk karantiin on ka Mehhikos aidanud kaasa oluliste e-teenuste arengule ... nimelt kinnitati pealinnas reeglid lahutuse vormistamiseks interneti teel.