Üks asi paneb siin aina rohkem pead vaevama - miks Eestis on normaalsete väikepoodide asemele kasvanud kaubanduskeskused?
Siin on iga nurga peal pagariärid, puuvilja-köögiviljaärid, lihapoed, kala+mereannipoed. Kaubanduskeskused on ka, aga tundub, et sealt ostetakse lihtsalt neid asju, mida väikepoodidest ei saa.

José ja Emma lähevad igal hommikul vara pagariärisse, et saaksin veel pool tunnikest lisaund või aeglaselt ärgata (Emma sööb ikka veel öösiti ka, nii et see kulub tihti ära). Seal tulevad ahjust järjest mitut sorti kuumad croissant'id, erinevate täidistega Kreeka väikesed pirukad, igat sorti saiad ja sepikud - pikad nn Prantsuse saiad, Itaalia kiviahjusaiad, suuremad ja väiksemad tõhusad pätsid, kõigil krõbe koorik, osad valgest jahust, osad täistera- või sepikujahust, osad pagaripärmiga, osad juuretisega.. ja iga päev uued ja värsked, vana saia sealt juba ei leia. Ja nad teevad need päris tainast ja nii, mitte sügavkülmast valmis saiade kotist.. ma tegelikult muidu saia ei söögi (v.a Prantsusmaal), aga need siinsed värsked saiad on lihtsalt nii head, et võib rahus hommikusöögiks pool pätsi pintslisse pista. Ja teise poole pätsist oliivide ja fetaga lõunaks! Croissant'id niikuinii..

Siis lihunik.. astud lihapoodi sisse, kõik tipp-topp, puhas ja läigib, valgete põlledega habemikud noormehed leti taga.. ja lett on täis LIHA: kaunid sea- ja loomaliha praetükid, lamba paremad palad, jänes (koivad ilusti karvaseks jäetud, et ikka selge oleks, kas kass või jänes), mitut sorti kana - sellised kahvatud nagu Eestis ja siis ilusad kollakamad nagu vanaemal, kalkunid.. kõik värske, mitte külmutamata. Liha lõigatakse ja valmistatakse ette täpselt nii, nagu sul vaja - ütled, mis toitu tahad teha ja küll lihunik juba teab, kust ja kuidas lõigata. Hakkliha tehakse LIHAST - kohe päris lihast, tükk liha lastakse läbi hakklihamasina. Selle liha paned pannile ja ongi liha, ei pea kõigepealt tükk aega imelikku vedelikku välja keetma. Ja veisel on lastud õigesti seista, nii et see jääb süüa tehes ilma igasuguse vaevanägemiseta mõnusalt pehme. Mulle on siin liha uuesti maitsema hakanud!

Mõtlen juba mõnda aega, miks Tartus ei võiks nii olla. Mingi argument, mis on ajakirjandusest meelde jäänud (et miks Eestis ei saa spetsialiseeruda) on see, et me oleme nii väikesed, turg on väike.. aga no ma ei tea, Rhodos on küll veel väiksem. See on saar ja Rhodose linnas elab vähem inimesi kui Tartus. Ja kreeklastel on kriis ja raha vähe.. aga siin saavad küll väikepoed väga ilusti hakkama, arvestades, et kas või pagariärisid on meil 15 minuti kõndimisraadiuses KUUS. Ja me ei ela isegi mitte kesklinnas, seal on neid veel rohkem. Tartus elame küll kesklinnas. Vaatame.. meil on kodu lähedal Pagaripoisid vms (Kaubahallis), aga nad müüvad ainult saiakesi ja kringleid, pätsisaiu neil ei ole ja saiad tuuakse Tallinnast juba küpsetatuna või siis eelvalmistatuna kohale. Siis on Kaupsis, Rimis, Konsumis saialetid, aga neil on kõigil ahju lükatud külmutatud saiad, mitte pagar hommikust peale ahju kõrval möllanud. Werneri saiad on rasvase järelmaitsega (ja see ei ole mitte võirasva maitse) ning pätse neil ei ole, Pierre teeb võiga croissante küll, aga need ei ole päris õige olemisega. Pätsisaia neil ka pole. Olen kuulnud mingist uuest pagariärist, aga see asub meie jaoks liiga kaugel - no kui Emma rattatooli saab panna, siis ehk jõuame seda uurima. Nii et .. on nagu on. Lähed kaubanduskeskusse ja pistad jälle korvi kilesse pakitud leivaviilud (280 grammi). Küpsetatud ilmselt paar päeva tagasi ja säilib veel paar päeva. Krõbeda kooriku peab ise juurde mõtlema. Ok, loomulikult õiged Eesti naised küpsetavad muidugi oma leiva ise, aga ..