Eelmine jutt jäi lõpetamata, kuna Emmal oli hädasti ema tarvis ja järgmiseks päevaks olid kõik ülevad maailmaparandamise mõtted juba ununenud, aga tahtsin lahti kirjutada ühe teema, mille kohta seoses Rhodosega jälle on palju küsitud: kuidas minna mitmeks talvekuuks sooja kohta? Ja ei, me ei ole endiselt rikkaks saanud (olgem ausad, ettevõtte tegemine teeb vähemalt esialgu veel vaesemaks, kuna kõigepealt tuleb hulk raha välja anda, enne kui midagi sisse tulema hakkab).

Esimene tingimus on asukohavabadus. Nagu selgus, on targad inimesed juba selle kohta raamatuid kirjutanud (Timothy Ferriss näiteks), nii et selle kohta võib tarkadest raamatutest lugeda. Mulle annab vabaduse tõlkimine, mida saab teha igalt poolt, kus leidub 1) elekter, 2) internet, 3) kuiv koht läpaka toetamiseks. Neil, kellele ma töötan, on täiesti suva, kas teen oma tööd Vaikse ookeani ääres palmide all, Kreeka tänavakohvikus või, no hea küll, Tartu kodus.

Teine tingimus - raha - ei ole nii suur probleem, kui alguses näida võib. Loomulikult peab enne hoolega eeltööd tegema ja arvutama, aga kui kodutöö on hästi tehtud, saab välja otsida oma võimaluste ja eesmärkidega sobiva sihtkoha.
Kuna Emma on veel üsna väike, otsustasime see kord jääda Euroopa Liidu piiresse, et oleks lihtne vajadusel kiiresti Eestisse naasta. Võtsime kaardi ette ja hakkasime uurima, mis toredaid kohti lõuna pool leidub. Muidugi oli oluline ka ilm, sest nii mõnelgi pool lõunas läheb ka talvel üpris külmaks. Ilma uurimisel aitab otsing "weather statistics siia-sihtkoha-nimi". Uurisime soovitud kuude keskmist, min ja max temperatuuri, õhuniiskust, sademeid ja päikesepaisteliste tundide arvu. Kui soodsa ilmaga sihtkohad olid välja valitud, hakkasime uurima raha poolt: 1) kui kallis on sügis-talvekuudel sinna lendamine ja 2) milline on seal elukallidus. Esimest saab vaadata lennupiletiportaalidest - skyscanner, bookinghouse jne, teise jaoks on selline kasulik sait nagu www.numbeo.com
Numbeost leiab, kui palju maksab soovitud paigas väljas söömine (Mäkk, keskmine ja kallim koht), kohv, õlu, kohalik transport, üür, kommunaalid, pakk piima jms. Vähemalt mulle tuttavates paikades on see info paika pidanud, s.t on piisavalt usaldusväärne. Samuti on seal kuritegevuse, saastatuse jms andmed.
Niisiis leidsime, et näiteks Kanaari saared on küll toreda ilmaga, kuid talvel on sinna raske mõistliku hinnaga pileteid leida (kui ei lähe tšarterlennuga) ja elamiskulud tuleksid kallimad kui Tartus. Meie kriteerium oli elada sama eelarvega nagu kodus, seega langes see ära.
Varsti oli selge, et kõige mõnusam oleks meil Kreekas - aga kus täpsemalt? Siin tulid appi rahvusvahelised reisifoorumid, näiteks Tripadvisori, Couchsurfingu asukohafoorumid. Lugesime sealt inimeste talviseid reisikogemusi ja küsisime soovitusi. Nii jäi lõpuks sõelale Rhodos. Edasine oli juba korraldamise küsimus: soodsate piletite otsimine (katsetades erinevate kuupäevadega, et paremat hinda leida), esimesteks päevadeks majutuse leidmine, Emmale reisidokumendi tegemine, rahvusvahelise haigekassakaardi tellimine, talvise ilma jaoks sobivate riiete valimine .. ja oligi korras. Rhodos! Loomulikult kogusime enne raha ka, aga kui lennupiletid ehk lisakulu välja arvata, siis meie kulud siin söögile ja elamisele ongi nagu Tartus. Edasi-tagasi lennupiletid kolmele olid kokku natuke üle 800 euro, kuus maksame hotelli eest 350 eurot (magamistuba, kööginurgaga elutuba, suur rõdu uhke vaatega) - hinna sees on koristamine kord nädalas, küte (konditsioneer), internet, üks tasuta pesupesemine, toiduhindadest vist olen juba kirjutanud - piimatooted on kallimad, aga paljud asjad on odavamad. Köögivilja ja puuvilja hinnad muutuvad jooksvalt, hooajalised kohalikud asjad on kõige odavamad - näiteks granaatõunad olid eile turul 1-1.20 eurot kilo, viinamarjad 1-2 eurot kilo, tsitruselised alla euro. Ja Rhodos on nii mõnus koht, et siia tuleks iga kell tagasi. Suvel pidi teistmoodi olema, siis on kõik kohad turiste täis ja kohalikud vähe närvilisemad, aga praegu on praktiliselt kogu saarel puhkus ning meid koheldakse kohalikena, mitte turistidena.