-> Xalapa

Homme sõidame Xalapasse, kuhu JM kutsuti konverentsiettekannet pidama. Täna on viimane õhtu/öö enne ärasõitu ja heade traditsioonide vaimus hakkas JM lõpuks oma ettekannet tegema. Noh, see on vanast ajast teada, et viimasel ööl tulevad ikka kõige paremad mõtted. Lõpetasin Frei Otto teksti tõlkimise inglise keelest hispaania keelde, seejuures mõttes eesti keeles imestades, kes pagan küll seda saksa keelest tõlkis. Puhas Paabel, nagu näha.

Mõtlesin alguses isegi, et ta nimi on tõlkes pahupidi pööratud, sest "Otto Frei" tundub loogilisemana, aga ei, just selline nimi ongi. Ta on Saksa arhitekt, igasuguseid vägevaid asju püsti pannud.

See Xalapa, kuhu me läheme - arvake ära, mis tuntud toiduaine selle linna järgi oma nime saanud on?* Vihjed: linna nime hääldatakse [halapa], kirjutatakse vahel ka Jalapa, ja mis vürtsikate asjade poolest Mehhiko kulinaaria küll tuntud on?

Muidu pole pärast jaripeod suurt midagi põnevat juhtunud. Mõtted libisevad juba rohkem Eestisse, jätame vaikselt Mehhikoga hüvasti ja naudime veel viimaseid nädalaid oma ilusat kodukanti. Tõlkejuht kirjutas täna ja küsis, millal suvel puhata tahan. Kui mõtlema hakkasin, ei olnudki nagu soovi puhkuse järele. Siin elades on iga päev puhkuse tunne, isegi tööd tehes: viskan korra pilgu aknast välja mägedele, hingan sooja suvevihma lõhna, võib-olla kolin aeda või rõdule, lehvitan möödasibavale Opossumionule, ja ongi meel helge ja selge. Lõputu juuli, igavene pühapäeva pärastlõuna. Mis saaks veel rohkem puhkus olla?

*Õige vastus on jalapeño tšillipipar. Selle õige hääldus on [halapenjo].