Loodus kipub siin vahel pea-aegu tuppa kippuma. Ühel hommikul liigutasin oma rõdupealset potiaeda ja rosmariini alt ilmus välja terve parv pahaseid sipelgaid, osad neist üle sentimeetri pikkused. Läigatasin esimese ehmatusega neile kastmisvett kaela, mille peale nad kibekiirelt mu taimede otsa ronisid ja üks eriti nutikas kimas rõduserval kuivava saunalina peale, kus ta ennast käänutades kuivatas. Mõned aga tulid tuppa kuivemat paika otsima, saime pärastlõunani halvatujulisi sipelgaid taga ajada ja välja juhatada.

 Järgmisel hommikul taimi kastma minnes sain järgmise üllatuse osaliseks: murulaugumättas põõnas ülalkujutatud rohutirts kogu oma hiilguses ja pikkuses (7 cm!). Kui teda äratada üritasime, oli tal väga kehv tuju: nii hea magamiskoht ja pealegi hommikusöök kohe käe-jala juures võtta. Alles pika togimise peale soostus ta end üles ajama ja alla aeda lendama.

Pühapäeval käisime ühtedel siinsetel sõpradel külas ja aitasime neil puuviljauputusega võidelda: jalutuskäik aias tõi sellise saagi. Need rohelised on kõik erinevat tüüpi sidrunid. Mehhikos kollaseid sidruneid pea-aegu ei kasvatata ega kasutata, kohalike jaoks on "sidrun" just see roheline, mida Eestis pigem laimiks nimetatakse. See on ka küpsena roheline, maitse ja lõhn on aromaatsem ja värskem kui kollasel sidrunil.
Apelsinid on siin samuti pigem rohekaskollakat või lausa helerohelist värvi - ka küpsena. Mandariine on igast suurusest ja sordist, jällegi osad neist pigem rohekasoranžid või suisa rohelised. Siis on veel "lima", mis on sidrunisarnane, aga pigem magusapoolne.