Pariis, seitsmes päev

Sõin eile rahulikult hommikust, kass kangekaelselt kas põlvedel või õlal, ja läksin linna. Pidin Christosega (just-just, selline nimi ongi) lõunatama ja korraliku eestlasena hakkasin liikuma muidugi tubli ajavaruga. Kui teda ooperimaja ees ootasin, kargas juurde mingi onu ja küsis, kas võib pilte teha ja klõpsis siis hoolega fotosid teha. Ta pidas mind elukutseliseks tantsijaks :) Lõpuks sain tast lahti ja leidsin Christose ka üles. Läksime lõunale ja istusime oma salatite juures vist pea kaks tundi, sest juttu jätkus lõputult. Meil on ühine sõber Davidson Brasiiliast ja kui see räägitud sai, tuli välja, et Christose põhiala ja -kirg on massaaž ja aroomiteraapia. Mul on nende asjade vastu pikemalt huvi olnud ja et mõlemal vaba aega oli, läksime tema poole.
Võib-olla tundub veidi kahtlane poolvõõra massaažispetsialisti poole minna, aga oli midagi, mis mu tähelepanu köitis: ta tajus mu kõrvarõngaste päritolu. Olin juhuslikult pannud wixarikade (nii nimetab see kõrberahvas ennast; see tähendab nende keeles "inimesed, kes ravivad") tehtud kõrvarõngad, pärit Real de Catorcest, ja Christos tajus, et need on suure väega asjad. See on esimene kord, kui keegi on selle ära tundnud :)

Palusin ja sain oma esimese õppetunni aroomiõlide segamises ja peamassaažis. Esialgu õppisin seitsme aine põhiomadusi ja alustehnikat, kuidas üldse raviotstarbel õlisid segama hakata.
Õppimise käigus sain ka omaenda õlisegu. See tuli üsna ootamatu: esialgu ei plaaninud ta kuskust (vetiver) üldse veel õpetada ja tõi selle ainult korraks nuusutada, samamoodi nagu ravintsara. Mõlemad on väga tugevad, eriti kuskus. Viimaks aga tuli välja, et minu segu on just kuskus ja ravintsara. Ta polnud veel kohanud kedagi, kelle jaoks sellist segu kokku panna, nii et see oli esimene kord ja saime jupp aega õige tasakaalu otsimist katsetada: kahe intensiivse aine korral on koguste õige suhte leidmine üsna peen töö. Valmis see aga sai!
Lõhnasegamise peent tööd saatsid Prantsusmaa parimad teed ja nelja sorti mesi (sekvoiavaiguga segatud Prantsuse mesi, intensiivse lõhnaga Kreeta mesi, puhas akaatsiamesi ja üks veel). Mul käis peast läbi, et Pariisis käivad ka asjad nii, et uksest välja astudes ei tea kunagi, kuhu lõpuks välja jõuad :)
Pärast aroomiõpetust sain esimese peamassaaži tunni. See on ka võimas värk, ta töötas kogu aeg ainult pea kallal, ent tundsin reaktsioone kogu kehas. Ei tea, kas ma päris punktide ja kanalitega jamama julgen hakata, aga lihtsama peamassaaži alused teen endale nüüd küll selgeks. Täna on loodetavasti järgmine õppetund :)
Pärast kõndisin läbi õhtuse Pariisi koju. Selline energiamöll käis sees, et lihtsalt pidin kõndima, muidu poleks öösel magama jäänud :) Ühtlasi tahtsin näha, kas suudan ilma kaardita jala koju jõuda. Selgus, et vabalt :)

Kummaline, kuidas õiged asjad ja inimesed lihtsalt marsivad õigel hetkel ellu sisse, tuleb ainult silmi ja südant lahti hoida. Õpetajad tulevad, kui on aeg õppida.

Täna õhtul läheme sõpradega ühte rokiklubisse. Homme on päev Julieniga, siis vahepeal õhtusöök Kolumbia restoranis, siis jälle Julieni poole: tema pool on ta bändi jämm ja uute lugude sissemängimine. Neljapäeval lõunatame Brankaga linnast väljas ja pärast seda on Mayte ja Fernando aeg. Reedel, nii vara kui võimalik, stardime Roueni poole ja kui ilm viimaks lubab (ptüi-ptüi-ptüi) on laupäeval lennupäev.