Väga keeleteaduslikult

Eile sain viimaks kätte Naomi Baroni raamatu, mida mul doktoritöö jaoks vaja läheb. Üldse on doktoritöö paremini edenema hakanud. Kopenhaageni kursusest oli tõesti kasu, mõtlemine läks jälle õigetesse rööbastesse.

Viimasel ajal tegelen väga palju netisuhtluse uurimise ja analüüsimisega, seda nii doktoritöö, artiklite kui töörühmaga seoses. Täna õhtul oli Mari küla peal, nii et lubasin endale ühe "pausi" ja alustasin Mehhiko indiaanikeelte ülevaateartikli kirjutamist. Jaa, see ei seostu mitte kuidagi, isegi mitte väga kaugelt netikeele uurimisega, kuid tundus, et seda virtuaalset keelt on viimasel ajal kuidagi palju saanud. Mehhikos olemise ajal sain indiaanikeelte olukorrast päris hea ülevaate, samuti on mul sealt kaasa toodud ports raamatuid ja materjale, nii et võiks selle tarkuse ära kasutada, liiatigi pole eesti keeles nende keelest õieti mitte midagi. Alustasin allesolevate keelte ja keelkondade nimede eesti keelde panemisest ja juba see võttis terve õhtu: EKI kohanimeandmebaasis on küll need keelkonnad ja keeled üldiselt esindatud, kuid mõned keeled on teisiti liigitatud (nt mitme keele kohta on eesti keeles ainult üks ühine sõna või nimetatakse mõnd keelt murdeks) ja mõne keele kohta ei suutnud ma eestikeelsetest allikatest üldse midagi leida, isegi keele võimalikke nimevariante kasutades: lihtsalt eestikeelset sõna ei ole. Võimalik, et ENE, Ariste jt allikate ajal olid teistsugused andmed ning keegi pole uuemal ajal vaadanud, mismoodi Mehhiko keeled ikka liigenduvad.

Kaasaegset teavet saab kõige paremini kahest kohast: Instituto Nacional de Lenguas Indigenas (rahvuslik indiaanikeelte instituut, INALI) ja Instituto Lingüístico de Verano en Mexico (Mehhiko keeleteaduse suveinstituut vms). Kuna Mehhiko keelkondade liigitus varieerub päris palju, võtsin lihtsalt INALI klassifikatsiooni, sest neil on olukorrast ilmselt kõige parem ja uuem ülevaade.

Ma ei kujuta küll ette, kellel blogilugejaist seda vaja minna võiks, aga vähemalt endal hea võtta, niisiis: Mehhiko elusolevate keelte liigitus, paksu kirjaga perekond, selle all keeled, vasakul kohalik nimi, paremal eestikeelne (EKI kohanimede andmebaasist)

Álgica algonkini
Kickapoo kikapuu

Yuto-nahua jutoasteegi
Cora kora
Guarijío varihio
Huichol huitšoli
Mayo majo
Náhuatl nahua
Pápago oodhami
Pima oodhami/pima keeled?
Tarahumara tarahumara
Tepehuano del Norte põhjatepehuani
Tepehuano del Sur lõunatepehuani
Yaqui jaki

Cochimí-yumana juma
Cucapá kokopa
Kiliwa kiliva
Kumiai kumiai
Ku’ahl
Paipai

Seri seri
Seri seri

Oto-mangue oto-mange
Amuzgo amusgo
Cuicateco kuikateegi
Chatino tšatino
Chichimeco Jonaz tšitšimeka-honase
Chinanteco tšinanteegi
Chocholteco tšotšolteegi
Ixcateco iškateegi
Matlatzinca matlatsinka
Mazahua masahua
Mazateco masateegi
Mixteco misteegi
Otomí otomi
Pame pame
Popoloca popoloka
Tlahuica pannakse e.k. matlatsinkaga kokku
Tlapaneco tlapaneegi
Triqui trike
Zapoteco sapoteegi

Maya maaja
Akateko akateegi
Awakateko avakateegi
Chontal de Tabasco tšontali
Chuj tšuhhi
Cho’l tšoli
Huasteco huasteegi
Ixil išili
Jakalteko hakalteegi
Kaqchikel kaktšikeli
K’iche’ kitše
Lacandon lakandoni
Mam mami
Maya maaja
Qato’k motšo
Q’anjob’al kanhobali
Q’eqchi’ kektši
Teko tektiteegi
Tojolabal toholabali
Tseltal tseltali
Tsotsil tsotsili

Totonaco-tepehua totonaki
Tepehua tepehua
Totonaco totonaki

Tarasca purepetša
Tarasco purepetša

Mixe-zoque mihhe-soke
Ayapaneco Tabasco soke??/ p.o Ayapa soke
Mixe mihhe
Oluteco Oluta popoluka
Popoluca de la Sierra Sierra popoluka
Sayulteco Sayula popoluka
Texistepequeño Texistepeci popoluka
Zoque soke

Chontal-oaxaca tekistlateegi
Chontal de Oaxaca Oaxaca tšontali

Huave huave
Huave huave