rebien ja machoberries!

Rebien on lihtsalt ilus sõna. Mehhiko hispaania keeles kasutatakse re- eesliidet "väga" tähenduses, rebien on seega "eriti hea".
Machoberries käib meie kohalike soojõhvikate kohta. Tõin eile koogitegemiseks ühe purgi üles, Serks proovis ja sattus kohe sõltuvusse - et need pidada machole õiged marjad olema :))) Vahepeal hapu maitse peale õlgu väristades pistis ta terve õhtu lusikaga jõhvikaid ja kiitis muudkui, et küll on hea. Nimetasime seega jõhvikad ümber macho-marjadeks: machoberries :)

Soomes oli mõnus. Pühapäeval tuiskas seal kõvasti, veetsime jälle terve päeva kodus, rääkisime, nautisime söögitegemist ja söömist, vaatasime koos kodukinos jõulufilmi ja lihtsalt olime. Õhtul naasime Eestisse ikka laevaga, kus Duke mängib.
Sain Artolt eluägeda jõulukingi, Peugeot' pipraveski! Võib-olla tundub, et mis see siis ära ei ole, pipraveski, häh? Aga see pole niisama pipraveski!! See on üks parimaid pipraveskeid, ja Arto tegi netis mitu päeva uurimistööd, et seda parimat välja selgitada, ja minusuguse kirgliku, ent asjaolude tõttu üsna põlve otsas nikerdava toidutegija köögis on iga väärt kvaliteetriist au sees! Keegi võiks kunagi veel KitchenAidi kinkida :D Uue köögi joonised on muide juba valmis!

Vahepeal oli töötegemist ja trenni ja külalisi ja äkki saabusid jõulud. Jõuluõhtul olime kodus, tegin ohtralt süüa ja tuli pere ja muid külalisi ja laulsime ja puha. Täna logelesime, käisime kinos Avatari vaatamas (niii ilus) ja Pierre'is ja äkki oligi hilisõhtu.

Mõtlesin vahepeal tublisti elu ja asjade üle järele. Kõiki neid mõttelende ei jõuaks/viitsiks keegi kuulata ja ega ma ise kirjagi panna, aga lühidalt võib vist öelda, et kirg, uudishimu ja mööndustega õnnelik kartmatus on need kolm jõudu, mis mind siiani kandnud on, kohati ehk läbi pahanduste ja pahandustesse, kuid kindlasti edasi. Kaugele, kõrgele (geograafilises mõttes), kiiresti (iga kord, kui võimalik), sirgjoones ja pööraselt. Maailm on ilus, täis ilusaid kohti ja põnevaid inimesi, aega veel on, ma tean, kust vajadusel päikest leida (ja osa sellest pakkisin endasse ja võtsin kaasa, et oleks alati käepärast), ja ma armastan oma inimesi.
Jõulud tulid nii äkitselt, et mul pole häid jõulusoove ega -kingitusi kohe nii valmis võtta, aga tahtsin teile öelda, et ma armastan teid nii jõulude ajal kui igal muul ajal, ma teen teile alati kohvi ja teed ja süüa, kui vähegi aega on; kui ma näen kuskil kingitust, mis teie omaks saada tahab, võtan ma selle endaga kaasa (aastaajast sõltumata). Ma olen õnnelik, et te olete mu inimesed :) Olgu meil ühiseid hetki sagedasti või pausidega (sest elu on nagu ta on), olen õnnelik ja tänulik iga sellise hetke ja teie olemasolu üle.