Nii..nüüd oleme Soomes. Oh :)
Jõime veel pikalt ja rahulikult oma hommikukohvi, siis saime pikapeale riidesse (kannatamatult ootav Arto saatis juba sõnumi "katsuge vähemalt enne jõulu Soome jõuda") ja läksime linna jalutama. Toompea juures õigeusu kirikus käis mingi väike teenistus, vaatasime kenamaid kohti, siis hetkeajel vaatasime Olde Hansasse - siiani pole ma ilmaski seal lauda saanud, mitte kunagi (ja proovinud olen ikka korduvalt). Täna oli vabu laudu kohe mitu! Pidasime seal pikka lõunat-õhtuoodet, nii hea koht pikkadeks jutuajamiseks ja tõeliselt heaks söögiks. Arve teeb muidugi haiget, aga Sergio oli väga õnnelik, uus kogemus, keskaja värk! Vaarudes tuikusime sadamasse, saime kohe mõnusalt laevale, läksime otsemat teed esinemislava juurde ja nagu tellitult oli Duke laval :) Oh seda igakülgset rõõmu :) See ülalolev video on üks tore Mehhiko laul, mida ta meie rõõmuks esitas. Kui transaga välja veab, tuleb ta samuti jõuluõhtusöögile (asteegi supist kuuldes läks motivatsioonimeeter kohe lakke) ja ühtlasi andis ta Sergiole ammendava ülevaate soomlaste ja mehhiklaste erinevustest. Lühidalt kokkuvõetuna: soomlased on head inimesed, aga väga häbelikud, mille vastu nad tõhusa rohuna alkoholi pruugivad, aga järgmisel päeval koledasti kahetsevad. Kuna ta on juba nii kaua laeval soomlastele mänginud, oli näitematerjali varrukast võtta :) (kuidas eelmise õhtu tantsulõvid ja seksikiisud järgmisel hommikul üksi lauas istuvad, peast kinni hoiavad ja "tere" ütlevad lootusrikka tooniga "palun teeme nii, et sa ei mäleta mind?").
Ühtlasi jagas ta kasulikke reisinippe nagu "kui Islandi tüdrukud sind näevad, krabavad nad kohe käest ja ütlevad "You are not my cousin or something, so..let's go!".
Samal ajal, kui me õlut rüüpasime ja elutarkust kogusime, tegid soomlased oma parima, et Duke'i juttu illustreerida. Alustasime karaokesektsioonist, seejärel liikusime edasi tantsupaviljoni. Duke just selgitas, et soomlased võtavad kõvasti tantsutunde ja harjutavad, aga rütmi enamasti ei taba, nii et kui muusika mängib, ei lase nad end rütmist segada. Ja täpselt nii oligi :) Vaatasime paar paari haaval ja tõesti kõik lasid erinevat rütmi, ja vaid üksikuil juhtudel haakus see kuidagi mängitava lauluga. Mõned tegid tantsupõrandal üldse asju, mille puhul vist isegi mina järgmisel päeval end mitte ära tunda paluks. Duke kiitis seda ka, et Eesti tüdrukutel on palju rohkem julgust, nt kui neid tantsima paluda, siis nad ei hakka laua alla vajuma, vaid viskavad konkreetselt pilgu peale ja vastavalt tulemusele ütlevad "Jah" või "Ei", ja ei hakka põdema, et oi, kõik vaatavad. (selle kohta, s.t julguse kohta, on hispaania keeles hea väljend, "tienen huevos" - mm, jätan siiski tõlkimata).

Nüüd oleme Arto pool ja kõik koledasti väsinud, minagi kohe magama. Aga Cafe Tacuba on tõesti hea punt, kuulan seda laulu juba kuuendat korda :)