Serksi viimane päev Eestis sai mälestusväärne ja ülimõnus. Tegin selle endale täiesti vabaks ja terve päeva lihtsalt tšillisime nii ja naa. Magasime nii nagu jaksasime, kui enam ei jaksanud, tõusime üles, tegin kaerahelbeputru (Serks hakkas seda pikapeale lausa armastama!!) ja kohvi, siis jalutasime linna, lõunatasime Volgas (olen veidi pettunud, see vene variant Volgast ei ole enam nii hea kui varasem), hankisime talle kingitused, kohvitasime, sõime Ülikooli Kohvikus piduliku õhtusöögi veiniga, kõike seda aegluubis ja nautides ja elust ja ilmast rääkides. Õhtu lõpetasime Pärmivabrikus. Seni, kuni imelikku muusikat mängiti, istusime, jõime õlut ja rääkisime seksist ja naistest, nagu vanad sõbrad muistegi :D See oli nii naljakas. Ausalt, olen väga rahul, et oleme Serksiga vaid sõbrad ja ei midagi enamat! Detailidesse ma kahjuks laskuda ei saa, aga loodan, et seda blogipostitust hiljem üle lugedes kõik need lood meelde tulevad. Leppisime ka kokku, et 10 aasta pärast umbes sel ajal läheme kas Itaaliasse või Prantsusmaale mõne veinipiirkonna veine avastama. Serks lubas mulle helistada ja siis vaatame, millisesse täpselt :) Viimaks hakkas DJ-programm, Erkki Luuk, Kiwa jne. Muusika, mida Erkki seal lõi, hakkas otse ajudele. See oli küll muusika, mis pilve paneb! Järgmised enam nii ajudele ei hakanud, küll aga kehale, selline hea vanakooli saksa reiv ja dnb vaheldumisi, nii et aina hüppasime ja kargasime ja Serks jõudis veel viimast korda ühte tüdrukusse armuda. Koju tulime sealt ainult seepärast, et Serksil oli tõesti vaja varakult lennukile jõuda, muidu oleksime kindlalt hommikuni jäänud. Juba igatsen teda taga. See detsember möödus nii kiiresti ja ägedalt, et ei jõudnud arugi saada, kui juba aastalõpp saabus. Serks aga lubas tagasi tulla, nii ruttu kui võimalik. Tartust sai selle lühikese, aga intensiivse ajaga tema teine kodu, ja temast veidi nagu pereliige, selline lihtne ja omane sõber, kellega on alati hea.
Nüüd aga hakkas kiire. 1,5 tunni pärast jooksen lennujaama bussile.. ühe mehhiklase panin hommikul bussi peale, teise võtan lennujaamast õhtul maha :)
"Ohtlik asi, Frodo, on uksest välja astuda," rääkis ta. "Tõstad jala teele ja kui nende järele hoolikalt ei valva, siis ei tea kunagi, kuhu ta sind lõpuks välja viib."
J. R. R. Tolkien, Sõrmuste isand
1 kommentaar:
Rahulikku ja slow-(e)motion aastalõppu teile ;).
Postita kommentaar