the killing moon

Pärast tunde kestnud lausvihma ja äikest lõhnab linn taassünni moodi. Lärmakad tänavakaubitsejad lähevad koju või pagevad varjualustesse, miljonid autod vaatavad, kuidas kiiremini sihtkohta jõuda, igal pool voolavad ühekordsed väikesed jõed, kõik saab puhtaks ja vaikseks, ainult vihm ja äike..

Tegelikult tahtsin veidi arvutilingvistikast kirjutada.
Alexander on täpselt minu masti õppejõud, selline, kellesarnaseid ma läbi ülikooliaastate enim armastasin ja austasin. Talle ei meeldi eriti suuremaid kursusi anda, vaid üle kõige armastab ta tudengitega ükshaaval tundide kaupa istuda, nende teadustööd arutada ja siis sealt libiseda kõiksugu muude ülipõnevate teemade juurde.. olgugi, et võib-olla mingid koosolekud ja administreerimiskohustused järjekorras ootavad (nagu Viitso :). Ta on selline.. Professor suure tähega, väga hea inimene, tark teadlane ja ülipõhjalik juhendaja, ja see, kes näeb kogu aeg suurt pilti.. olen nüüd paar korda näinud, kui tudeng seletab, mida ta oma doktoritöös teha mõtleb, ja Alexander saab asja idu kiiremini kätte kui tudeng ise, kes alles kuskil rägastiku serval seisab. Olen hetkel väga õnnelik, et saan siin olla :)
Mõelda, Mehhiko suurimas arvutilingvistika keskuses on suurimaks autoriteediks Meldzhuk :))) Ja Apresjani kasutatakse ka palju. Veel on Mehhikos tuntud ja austatud nimed Eric Brill, Rada Mihalcea, Ted Pedersen. Chomsky nime soovitati mitte suhu võtta :) Küsisin, miks.

"Once at ACL I suggested to give the ACL Lifetime Achievement Award to Chomsky.
They were ENFURIATED.
And they said that he did not contribute anything at all to CL,
and he does not care of CL
and even if he is given the award he would not come to receive it.
So I asked him what happens.
He said this was sad and not at all that way.
Maybe one day he will come to CICLing to explain this.
Not now -- his wife is too ill for him to travel now.
I still think that Mel'cuk is more CL than Chomsky."

Asjaajamises on siin pidev manjaana. Esialgse plaani kohaselt pidin sel nädalal juba loengutega alustama, aga tänaseni pole veel ei loenguaega ega -ruumi, nii et siis mitte enne järgmist nädalat. Ja aega ega ruumi pole seepärast, et üleüldse pole selle semestri õppetöö ajad veel paigas, ehkki ülikooliaasta algas juba eelmisel nädalal. :)

Loengute jaoks erialast hispaania keelt kogudes olen lugenud mitmeid lingvistikaõpikuid. Näiteks sattus mulle kätte humanitaarkallakuga kooli korrektuurikursuse õpik, mille järgi õppisid 14-aastased. Peab ütlema, et see oli tõsine tükk lugemist, kusjuures teemad katsid üldiselt meil ülikoolis olnud kursused "Keeleteaduse alused" ja "Käsikirja toimetamine ja korrektuur". Teine õpik oli grammatikaõpik, mille järgi UNAMi veterinaarid õigekirja õppisid, ja see oli ka pigem lingvistikakursus. Ma ei ole kaugeltki kindel, kas meie veterinaarid teavad ülikooli lõppedes, mis on diskursus, mis on morfosüntaks, mis on semantilised funktsioonid jne :)

Nädalavahetusel käisime safaril. Oli nagu päris, tohutu maa-ala nii seatud, et loomad saaksid sealt vabalt elada ja oma asju ajada (kiskjad olid muidugi veidi eraldi seatud). Kogu tee läbisõitmine võttis oma kaks tundi ja loomadega sai üpris lähedalt tutvust teha.. nimelt oli meil kaasas suur punt porgandeid, mida väravate juures soetada sai, ja suurem osa sõralisi kontrollis kõiki mööduvaid autosid, porgandeid tollides. Üks kaamel toppis pea autoaknast sisse ja ei kavatsenudki enne lahkuda, kui KÕIK porgandid talle antud on. Siis oli üks tohutu harulise sarvestikuga hirv, kes tahtis sama teha, ainult et sarvede tõttu ei mahtunud :)
Esimest korda elus nägin tuukanit.. kõige kummalisem lind, keda siiani kohanud olen. Ta näeb välja nagu ilus mänguasi, värvide ja liikumise järgi on raske uskuda, et see on päris elusolend :) Ammu ei mäleta loomaaias-loomapargis-vms sellist hingevärinat, et pool tundi vaikselt ühel kohal istuda ja üht elusolendit vaadata.. Isegi see, kuidas ta porgandit sõi, oli nii isemoodi.. ta viilutas seda oma nokaga :)
Krokodillide tiigis ulpis kõvasti üksildasi porgandeid. Kes ometi viskab krokodillile porgandit? Ja mitte ainult. Ka lõvide ja tiigrite maa-alal kirendas kõvasti oranže triipe.

See meenutab asjaolu, et kummelitee pakkidele on siin peale kirjutatud "caffeine-free". :)

Ülikoolipäevade järel olen tavaliselt liiga väsinud, et kodus süüa tegema hakata. Siis käime väljas söömas. Tihti tekib pärast seda mõte, et milleks üldse siin ise toitu valmistada.. Näiteks ühel õhtul sõime Andaluusia toitudele pühendunud restoranis, mille peateemaks on mereannid. Täiskasvanu maksab 135 peesot (ütleme, et 125 krooni), laps 65 peesot, ja siis võib piiramatult puhvetis oma taldrikut täita. Seal oli 50 erinevat mereannirooga.. nagu austrid kolmel erineval moel, mereannilasanje, igasuguseid kalu, molluskeid, krevette.. õnnitlesin end, et päeval suuremat midagi söönud polnud :)

Maril on ülikoolis lõbu laialt. CIC on pigem teadusinstituut, see on Polütehnilise osa, kuhu võetakse ainult magistrante ja doktorante ning põhirõhk on teadustööl. Päris mitmed teadurid käivad seal koos lastega ja kogu maja on väga turvaline, nii et lapsed saavad seal rahus ringi möllata. Mänguasju leidub pea igas teises kabinetis ja paljudel on taskud head-paremat täis, et järjekordsele möödatormavale lapsele komm pihku pista. Ülikoolil on ka oma lasteaed, aga siiani pole vaja olnud seda otsima minna, juba instituudis endas on küllaga lusti.

Käime nüüd Mariga duši all ja lähemegi ülikooli :)