Día de Muertos

Homme on hingedepäev - üks neist vähestest tähtpäevadest, mida tähistatakse nii Eestis kui ka Mehhikos. Mäletan, et minu lapsepõlves kaeti tol päeval söögilauas üks lisakoht, jäeti toitu lauale, pandi mõne lahkunud lähedase foto välja ja süüdati küünal. Mõte, et esivanemad saavad meid tol päeval korraks vaikselt külastada, on mulle alati meeldinud - see on kuidagi soojendav teadmine. Mehhikos usutakse sama, ainult et seal kui õige värvika ja mitmekihilise iidse surnukultusega riigis on sellele juurde pandud konkistaeelsete ja katoliiklike traditsioonide kompott. Ilmselt konkistaeelne on hingedepäeva altarite traditsioon; neid tehakse kodudesse ja tänapäeval ka ülikoolidesse, pangakontoritesse, kaubanduskeskustesse ja ei tea kuhu veel. Kaunistusi, stiile ja traditsioone on igasuguseid, aga pea igalt altarilt leiab mõne kalli kadunukese foto(d), vaasides või vanikuteks põimitud peiulilli (Mehhikos juba iidsest ajast hingedemaailmaga seostatud cempasúchil või cempoalxóchitl) ning ande esivanematele: traditsiooniliselt on nendeks kakaooad, tubakas ja surnutepäeva sai.

Otsustasime sel aastal Emma rõõmuks ja ühtlasi talle tema mõlema kultuuri tutvustamiseks hingedepäeva korralikult pidada (ja nagu tellitult oli telekas ka "Coco", mis sellesse teemasse hästi sissejuhatuseks sobib). Seega täna tegimegi koju väikese altari, ilusti nii Mehhiko kui ka Eesti esivanematega, ja jutustasime neist esivanematest - kes nad olid, millega tegelesid. Homme küpsetan surnutepäeva saia, et see koos tänase koduleivaga neile.... ee.. nuusutamiseks? sättida. Vana Tallinn ja kakaooad on ka muidugi esindatud.

Emmale tema esivanematest jutustades avastasin juhuslikult, et tema vanavanavanaema Maria Pavigniani loodud moeäri Mexico Citys on sattunud isegi kirjandusse. Google Booksist nimelt tulid välja sellised katked:

Luisa Josefina Hernandez "Mis tiendas y mis toldos":

.. pero, decían ellas, con un tinte de envidia muy fuerte, la ropa era de María Pavigniani. —No las saludé. Seguí caminando, Rebeca casi corre detrás de mí —sus cuñadas eran cuatro, con todo el furor de su interés concentrado en la moda y ...

Lydia Elena Quevedo Solis "La mujer através de historia":

Con ellos llegaron nombres parisinos de la moda como : Chanel , Dior , y Patowy pronto México tuvo sus propios modistos como : Chatillon , Pavigniani y Valdez Peza , quienes le dieron sentido a la palabra « Chic » un término que a un tiempo hablaba de eleganci y de estilo y que con el correr de los años ha significado faldas que suben, o que bajan, ...

Sara Sefchovich "La suerte de la consorte"

... perfumes” como decía Salvador Novo, que disfrutaban de excelentes comidas y bebidas, shows y fiestas, bailes y desveladas, vestidos a la última moda por modistos como Chatillon, Pavigniani y Valdés Peza, quienes le dieron sentido a la ...

Viimases kahes paistab, et üks on teist kas refereerinud või niisama maha viksinud, aga mõte jääb samaks: kange esiema Maria Pavigniani rügas ennast Mehhiko moeeliidi tippu.