Päeva sõna tuleb Armin Karult: "Usu Allahisse, aga kaamel seo ise kinni".

September on möödunud üllatavalt kiirelt. Tööd tuleb aina juurde; ka vabatahtlik tegevus, mida plaanisin tublisti vähemaks tõmmata, on märkamatult jälle kalendris nädalavahetused täitnud. Haapsalus pole pandeemiat pea kuskil tunda - maske ei kanta siiani, ainult polikliinikus paluti nüüd viimati see ette panna. Nostalgiapäevadel ei näinud ainsatki maski, kõik lustisid nagu muistegi. Mõned Tallinna tuttavad ütlesid, et nad tulidki Haapsallu vabadust nautima, sest Tallinnas jälle pannakse muudkui kõike kinni ja keelatakse ära.

Eelmisel nädalal õnnestus ka üle kaheksa kuu jälle Tartus käia - paari sõpra näha, konverentsil osaleda (ehtsate ettekannete, gala ja tantsimisega) ning konventi külastada. Viimased paar aastat jõudsin Tartusse peamiselt ametikohustuste tõttu ja päevad olid minuti täpsusega planeeritud, nüüd sai üle pika aja lihtsalt istuda, teed juua ja end vastastikku viimaste elusündmustega kurssi viia. Sõpradega koos kasvamine on kummaline ja ilus - me muutume, elame läbi igasuguseid eluetappe, toetame ja aitame (ja vahel vaidleme), aga see vastastikune olemasolu loob mingi järjepidevuse ja aitab meeles pidada, kust me tuleme. Tutvusime üsna täpselt 24 aasta eest (vast oli oktoober), kaks maal elavat ja linnas koolis käivat keskkooliplikat Eesti eri nurkadest. Mõlemad suurest perest, mõlemad toonase postsotsialistliku (või varakapitalistliku) realismi kiuste suurte unistuste ja eesmärkidega - arvan, et hinge taga polnud meil too kord kummalgi midagi, küll aga ühendas meid sihikindlus ja kindel plaan edasi liikuda. Aastatega on meil mõlemal tekkinud firmad (minul küll oluliselt hiljem), kinnisvarad, ühised ja eraldi reisid, ülikoolidiplomid, armumised ja südamevalud, mehed, lapsed, kirevad mälestused.. muutumatuna on aga püsinud elu põhiväärtused. Uued tuttavad ja sõbrad näevad seda, mis on praegu, ja hindavad meid praeguseks saavutatu põhjal, aga väga tervislik ja südantsoojendav on vahel pikalt istuda ka sõbraga, kes mäletab, mis oli kunagi kõige selle taga.