Tagasilend tundus juba pea-aegu käeulatuses olevat, juba valmistusin pakkimiseks ja katsusin köögis viimaseid toiduvarusid ära kasutada - AGA ei, reede hommikul tuli jälle kiri, et lennud tühistatud. Uued lennud saime juuli algusse. Kaevasin prooviks kõigi peamiste lennufirmade saitidel ja tundub, et enne juulit polegi nüüd midagi - kõik on tühistatud, v.a Skyscanneris leiduvad mingid 50 tundi kestvad keerukad lennukombinatsioonid n+1 lennufirma ja kosmilise hinnaga. Õnneks saime siin maja rendilepingut pikendada (omanik on juba harjunud, et ma nädala-paari tagant jälle pikendust küsin). Alati on variant ka Mexico Citysse pere juurde minna, ent seal oleksime pead-jalad koos ja igapäevasest looduses käimisest võiks ainult und näha, nii et selle jätame kõige viimaseks variandiks.

Vähemalt said troopilised tormid hetkel läbi, üks mure ajutiselt vähem. Meri hävitas nende käigus päris kõvasti randa; võrreldes selle ajaga, mil me siia tulime, on mõnes kohas 6-10 meetrit randa kadunud. Pole ka midagi imestada - varem kaitsesid mangroovitaimed ja muu kaldataimestik lainete eest, ent kuna need on ranna juurest hävitatud ja asendatud kookospalmidega, liigub meri tugevamate tuultega lihtsalt edasi ja lained "lakuvad" kogu liiva ära, kookospalmid ei takista neid vähimalgi määral. Ühe kohaliku sukeldumiskooli ja teaduskeskuse omanikud rääkisid, et ka korallid on siin viimaste aastatega hakanud kiiresti hävima - hetkel on võib-olla veel ainult 10% korallrahust elus. Allakäik algas ühest küljest kruiisilaevade tuleku, teisalt aga kalalaevade sadama rajamisega - need mõlemad on ökosüsteemi väga palju mõjutanud. Oma osa annab veel mangroovisoode hävitamine; mangroovisoo on osa korallrahu ökosüsteemist, puhastades merre jõudvat vett toitainetest. Hoovused toovad siia ka nii USA kui Brasiilia poolt intensiivpõllumajandusest vette jõudnud toitaineid ja muid kemikaale - igalt poolt saabub nii palju jama, et miljoneid aastaid vastu pidanud kooslused ei oska sellega lihtsalt midagi peale hakata. Ehk - näeme siin nüüd oma silmaga seda, mis muidu on tuttav ainult looduskaitsefilmidest ja Facebookis levivatest videotest. Meil on tohutult vedanud sellega, et kruiisilaevade liiklus on praegu täielikult peatatud; muidu pidi laeva pealt korraga siia laekuma ca 4000 inimest, ent kohalik infra on rajatud ca 1500-pealise elanikkonna jaoks - ehk siis teisisõnu ajavad kruiisituristide tulles näiteks kanalisatsioonisüsteemid üle, sest siinne torustik on tehtud 1500, mitte 5500 inimese väljaheidete jaoks... Kohalikud loodushoidlikud ettevõtjad unistavad vaikselt, et ehk paneb pandeemia kruiisiturismile jäädava põntsu ja laevad ei tule enam tagasi, võimaldades külakesel nii suuna võtta hoopis teadlikule loodusturismile.

Mis turismi puutub, siis kuigi Mehhiko ratsutab statistika järgi alles koroona laineharjal (ja pole võib-olla veel tippu jõudnudki), otsustati siin ka hakata majandust avama. Esialgu on lubatud alustada majandustegevustega, mida loetakse möödapääsmatult vajalikeks, ja meie osariik ainsana kogu Mehhiko peale on lugenud turismi möödapääsmatult vajalikuks.. nii et kuulu järgi korraldab mitu kohta meil siin homme suure avapeo ja paljud panevad end juba avamiseks valmis. Siiani oleme siin koroonast pea-aegu pääsenud, ent arvata võib, et kui küla lahti tehakse, tuuakse meile seda suurematest linnadest rohkem kui küll - linnad on siin peamised nakkuskolded ja maakohad on seni pääsenud tänu sissesõiduteede sulgemisele. Olen selle kriisi vältel jõudnud palju kordi mõelda inimeste mõtlemisvõime üle - kõigi nende konspiratsiooniteooriate, idiootsete valitsusjuhtide ja muu sellise taustal. Kas me oleme üldse kunagi rassina olnud "mõtlev (arukas) inimene"? Või mille peale me mõtleme?