Iga kord, kui Mehhiko Eesti uudistesse jõuab, tähendab see, et midagi eriti hullu on juhtunud ... täna siis gaasiplahvatus Cuajimalpa sünnitushaiglas. Päästeamet kaevab rusudest emasid ja lapsi välja ning Santa Fe haigla, kuhu leitud emad ja lapsed viiakse, kutsub paaniliselt doonoreid kokku. Ausalt öelda ei tahagi täna rohkem uudiseid lahti teha. Praegune skoor on 7 surnut, 54 vigastatut ja 2 endiselt lõksus. Gaasitoru lekib endiselt ...

Niisama killukesi:

Jose õetütar sai viimaks haiglast koju, paistab, et nüüd on viimaks kõik korras.

Emma käib iga päev mängimas musta kassi Perlaga, kes on kogu trepikoja ära kodustanud. Kui pühapäeval hakkasime Vizcainode kokkusaamisele sõitma, nägi Emma Perlat põõsa all peesitamas, läks viskas ka sinna kõrvale maha ja rääkis Perlale, et me läheme autoga sõitma: "Mjäu! Auto! Mjäu! Auto!"

Eile poes jäi üks väike tüdruk mind pikalt vaatama, näitas siis näpuga ja hüüdis emale: "Elsa!" (filmi Frozen järgi). Mõni aasta tagasi pidasid väikesed tüdrukud mind veel Tinkerbelliks :)

Jose ema rääkis, kuidas ta noorena, veel keskkooliplikana ühe korra Jose poolatarist vanavanaema nägi. Nimelt käisid nii Calerod (Jose isa ja onud-tädid) kui ka Vizcainod (ema ja onud-tädid) samas koolis, Saksa kolledžis. Korra juhtus, et ühtede koolikaaslaste perel hakkas kõik allamäge minema, mille peale otsustasid nad appi kutsuda Calerode vanaema, kes oli kuulus kõrgema taseme nõid. Ta elas muidu Veracruzis, aga selleks puhuks kutsuti ta siis pealinna. Kuna Jose ema oli selle pere laste sõber, siis sattus tema ka kuidagi seal juures olema. Vanaema läks transsi, kutsus oma abivaimu kohale ja marssis siis kõigi silme all läbi aia ühe hiigalsuure poti juurde, kus kasvas päris suur puu; tohutu jõuga tõmbas puu potist välja ja poti põhjas, juurte all oli voodoonukk ... Jose ema ütles, et ta ise kasvas üsna rangelt kristlikus peres, nii et sellistest asjadest teadis ta vähe, aga et tol ajal (ja eks praegugi) oli Mehhikos mitmesuguste nõiakunstidega tegelejaid palju, voodoo ja muud sarnased kunstid olid laialt levinud. Ka needuste panemine ja voodoonukkudega mässamine.

Selle vanavanaema Klunder-Korlowsky kohta teame ikka veel üsna vähe, lugu on väga lünklik, kuna tema tütar, Jose vanaema suri õige noorelt ja Jose isa ja onud-tädid kasvasid üles orbudena. Nüüd olen teada saanud, et üks Jose vanaema õde - või poolõde (isegi seda ei teata täpselt) on veel elus, ning et mõned sugulased on veel alles, kes võivad tema lugu täpsemalt teada. Nimelt ei tea keegi praegu sedagi, millal ja kuidas see vanavanema Mehhikosse tuli - II maailmasõja järel saabus Veracruzi suur kogukond poolakaid, kes pääsesid kontsentratsiooni- või töölaagritest ega tahtnud enam oma laastatud kodumaale tagasi pöörduda, aga nii palju kui olen üritanud aastanumbreid süsteemi saada, ei tundu see Jose vanavanaema puhul tõenäoline.. minu arvutuste kohaselt pidi ta Mehhikos olema juba hiljemalt 1920. aastate lõpus. Samuti ei tea keegi midagi Poolasse jäänud suguvõsast, kuna suguvõsa legendi kohaselt tuli ta Mehhikosse seetõttu, et Poolas ei lastud tal nõiakunstiga tegeleda, ehk siis ta tuli ja katkestas Poolaga kõik sidemed. Proovisin huvi pärast Korlowsky nime googeldada, aga paistab, et see on Poolas üks levinumatest perekonnanimedest :) Ainsad kindlad (s.t kõigi lugudes kattuvad) faktid on tema Poola päritolu, nõiakunstiga tegelemine (selles osas on küll arvamused erinevad, osad ütlevad, et ta tegi niisama showd, teised aga, et ta oli ikka päris tõsine nõid) ning see, et tal oli 2+ tütart, kellest üks on Jose vanaema.

Püüan praegu juhust kasutada, et me siin oleme, ja selle loo killukesi juurde koguda. Kui Emma on suureks kasvades sama uudishimulik kui mina, siis tahab ta kindlasti kogu lugu teada, selleks ajaks ei pruugi aga enam teadjaid elus olla. Ja lõppude lõpuks on ta Emma esiema. Nagu ka itaallannast vanavanaema, kellest ma kirjutan mõni teine päev.