September lipsas mööda nii kiirelt, et ei jõudnud õieti ringigi vaadata.. Josél hakkasid Haapsalu kolledžis loengud (õppejõuna) ja ma sai läbi tiheda sõela Google'i tõlkijate väiksesse seltskonda. Samuti jätkan ettevõtluse asjade õppimist, nüüd siis Läänemaa kohalikus mentorklubis. Nii oleme uuesti harjunud hommikuti omal algatusel (s.t lisaks Emma initsiatiivile) vara tõusma ja varem magama minema, sest nädala sees peab pidevalt üks või teine hommikul kuskile tõttama.

Siinne mentorklubi on hoopis teistsuguse skaalaga kui EASi üle-eestiline programm, mille eelmisel aastal läbi tegime. Kui eelmise aasta grupis olid meil pigem juba ikka sellised ettevõtted, mida üle Eesti tuntakse ja millel on juba arvestatav tööjõud ning poed ja värgid, siis siin Haapsalus on kohalikud omal käel nikerdajad nagu me isegi. Kohalik EASi käepikendus jaksab ettevõtjaid pea ükshaaval nunnutada, kätt hoida ja õlale patsutada :) Tartu omad ütlevad, et tee kodus äriplaan valmis, tule näita korra meile ja me ütleme, mis valesti on. Siin öeldakse, et kui äriplaani tegemine tundub hirmus keeruline, tule meie juurde ja me aitame selle valmis teha :) Ja kui isegi ettevõtte tegemine tundub keeruline, siis võta oma ID-kaart ja selle koodid kaasa ning me õpetame, kuidas ID-kaarti teha ja ettevõtet registreerida.
Selliseid ettevõtlusnõustajaid võiks küll üle Eesti maapiirkondades rohkem olla. Võib-olla isegi ülikoolis ja eriti humanitaarerialade juures - olgem ausad, ma olen üks neist, kes sai oma ülikoolidiplomi kätte ega teadnud sedagi, kui suur on Eestis sotsiaalmaks või mis maksud üldse palgast maha lähevad. Praegu innustan iga ettejuhtuvat töövõtulepingutega töötavat tõlkijat oma OÜ-d registreerima ja järgmise sammuna võib-olla lausa osa teenitust igakuiselt investeerima, kas või kümne euro haaval ...

Ah, selle investeerimise kohta: kui mul oli tahtmine pangast remondiks laenu võtta, siis saatis pank mu mitu korda pikalt. Ettevõtlusega teenitav raha ei kõlba neile lihtsalt põhimõtte pärast, mis siis, et mul oli ette näidata laitmatu finantsdistsipliin ja igakuised piisavad laekumised esimesest tegevuskuust alates. Nüüd aga, kui me ühe pikema eesmärgi nimel hakkasime firma kaudu raha ühisrahastusse investeerima, siis äkitselt tekkis pangal minu vastu jälle huvi - kliendihaldur helistas ja ütles, et nad ikka kangesti tahaks minuga rääkida panga pakutavatest investeerimisvõimalustest. Vaatasin siis SEB-i hoiuste intressid ja muud investeerimisvõimalused üle - no ausalt öelda seal küll millestki rääkida pole, SEB ja Swedbank pakuvad kahepeale kõige kehvemaid intresse, mis Eesti turul saada on. Hea küll, hoiustel on garantii, kuid nende tootlus on nii väike, et normaalse inflatsiooniga kõrvutatuna kuivab raha hoiusel lihtsalt kokku. (märksõnad: raha oleviku- ja tulevikuväärtus) Kokkuvõttes tegi SEB mulle laenu mitteandmisega rahalises mõttes suure teene, nimelt mõtlesin asjad palju paremini läbi ja hakkasin end kurssi viima hoopis sellega, kuidas raha niimoodi kasvatada, et pangalt laenu võtma ei peakski - selle asemel, et igakuist laenumakset tasuda, panna hoopis sama raha kuskile kasvama. Ja see "kuskil" ei ole panga kogumishoius 0,1% vms intressiga aastas ...

Haapsalu vist jääb meil ikka vahejaamaks, mitte põliseks elukohaks - kaalume mõne aasta pärast Tartusse tagasitulekut. Suvi oli ülimalt tore, aga sügisel on seda rahu ja vaikust kohati paljuvõitu. Tühjad tänavad ja sündmustevaene elu aitab küll säästlikult elada ja rahus kodus tööd rabada, kuid kaua seda ikka viitsiks? Või kes teab, oleme kolme aasta jooksul juba kolmes riigis elanud, nii et ka kahe-kolme aastaga võib palju muutuda.