Lõin täna üle pika aja lahti Mehhiko uudised, et näha, mis suunas seal asjad liiguvad - nimelt läheme jaanuaris Jose puhkuse ajal korraks sealsele perele külla. Ja noh, eks sügisel tahaks ikka vahel unistada kohtadest, kus päike iga päev paistab, armastajad võivad soost olenemata käest kinni päikeseloojangusse jalutada ja ühiselt kinnisvara osta ning aias kasvavad banaanid.

Paistab, et jääme siiski kodumaiste sügisõunte, homofoobide ja kehva suusailma juurde.. nimelt on Proceso tänane põhilugu selle kohta, et OECD avaldas eile värske raporti oma liikmesriikide elu-olu kohta. Esiteks on Mehhiko analüüsitud riikidest kõige ebaturvalisem - 22,9 tapmist 100 000 elaniku kohta, mis on OECD keskmisest (4) seitse korda kõrgem. Teiseks on Mehhiko keskmine aastasissetulek OECD keskmisest (18 907 dollarit) kolm korda väiksem (6554 dollarit). Ainult 40% Mehhiko tööealistest elanikest on keskharidusega (OECD keskmine 74,6%). 

Ega Eesti ka nendes tabelites enamasti ei hiilga, kui, siis ehk hariduse rubriigis, kuid vähemalt ei pea siin parki jalutama minnes kurikat kaasa võtma, ka vaese pere lapsel on võimalik normaalsetes koolides käia ja ülikoolidiplomini jõuda ning olgugi et arstiabi üle annab alati vinguda, on see vähemalt olemas ja pärismaalasi (ehk siis meid eestlasi) ei saadeta sünnitama haigla aeda. Rääkimata internetist :) (Oaxaca osariigis on internetiühendus 15% kodudes, Mexico Citys 40%)