Umbes praegu saab täis seitse aastat sellest, kui tõlkimist alustasin.

Värskelt diplomi saanuna tekkis mul humanitaaridele vist päris tavaline segadus - mis nüüd saab? Mis tööle selliste paberitega sobida võiks? Keda huvitab, et ma tean nii keelepuu- kui ka kontaktiteooriat? Alguses mõtlesin, et äkki hakkaks toimetajaks. Siis sain tutvusringkonnast ühe tõlkebüroo kontakti ja nad saatsid mulle proovitööks hoopis väikse tõlke. Peagi olingi tööl, nägin esimest korda elus tõlkemäluprogramme, jõin liitrite kaupa kohvi, kakaod ja mustikakisselli, mida kontori automaadist tasuta sai, ning istusin vahel hommikuni tõlke kallal, kuna algajana ei osanud veel oma jõudlust adekvaatselt planeerida.

Vahepeal jäi tõlkimine muude tegemiste tõttu soiku, kuid Mehhikosse jäädes oli uuesti head kaugtööd vaja. Nii kandideerisin paari kohta, sain kõigis otsa peale ja peagi olin kõrvuni töö sees. Poole ööni töötamine oli päris tavaline ning praegu mõtlen häbiga, kuidas istusin töö kallale veel isegi pärast pidulikku jõuluõhtusööki või, eriti piinlik, öösiti Jose õe pulmas.

Kui Emma sündis, õppisin tasapisi "Ei" ütlema ning rohkem oma aega väärtustama. Ja eks ettevõtte asutamisega on paranenud ka majanduslik mõtlemine... ehk praeguseks võtan ihnetelt klientidelt tõlkeid ainult siis, kui parasjagu tõesti midagi paremat teha pole. Mul on kasutaja päris mitmes rahvusvahelises vabakutseliste portaalis ja nende kaudu tuleb aina rohkem väliskliente, kes maksavad vabalt 2-3 korda rohkem kui _mõningad_ kohalikumat sorti ettevõtted. See tähendab, et sama raha teenimiseks pean tegema 2-3 korda vähem tööd!

On üks ettevõte, mis muudkui optimeerib kulusid ehk nt Eesti kontorist lasti projektijuhid juba ammu lahti, mis tähendab, et asju tuleb ajada kaootiliste lõunabaltlastega. Alguses olid ka seal päris okei projektijuhid, aga umbes viimase aasta jooksul on nende asemele tulnud mingid uued, kellega suhtlemine on tõeline peavalu. Ja ma ei räägi isegi nende inglise keele aktsendist (aeg-ajalt ei saa ma telefonis mitte midagi aru ja palun "kinnituseks" meili saata)! Näiteks kui tõlkes on mingi segane või kahtlane koht ja palun projektijuhti kenasti, et ta kliendilt täpsustust/konteksti küsiks, olen paar korda vastuseks saanud "Ma võin selle töö kellelegi teisele ka anda." Ahah? No kui laiskus nii suur on (et ei viitsi kliendile mu küsimust edastada), siis ehk tõesti..

Siis on viimasel ajal korduvalt juhtunud seda, et reede õhtul tööpäeva lõpus määritakse pähe üsna suur tõlge tähtajaga esmaspäeva varahommikuks, kusjuures suur osa tõlkest peaks tulema mälust (mälust tuleva 100% tõlke eest ei maksta). Kui siis töö lahti võtan, selgub, et mälu ei ole serveris... ehk töö, mille maht pidi olema näiteks 3000 sõna, kasvab minu jaoks 7000-sõnaliseks. Ja enne esmaspäeva hommikut - tähtaega - ei saa keegi puuduva mälu probleemi lahendada. Projektijuhil kuluks umbes 20 sekundit, et enne töö saatmist mäluserverisse vaadata. Mulle läheb see aga maksma nädalavahetuse.. sest ilma mäluta ei tea ma ka seda, milline osa on juba varasemast valmis, ning pean kogu teksti tõlkima. Esimesel korral lugesin selle inimlike eksimuste kategooriasse, nüüd nõuan julmalt kogu lisatöö eest raha sisse.

Kui juba kurtmiseks läks, siis veel on neil palju a la 11-sõnalisi töid, mille eest makstakse samuti sõnapõhiselt (ehk siis töö kokku paarkümmend senti), aga millega on kaasas umbes 100 lk igasuguseid kohustuslikke juhendeid, nii et kõigepealt loen tund aega kogu seda jura läbi, siis tõlgin 1 minuti, siis veedan veel 10 minutit kaugserverisse logides, vastava programmiga kohustuslikku kvaliteedikontrolli tehes, saadud Exceli tabelis kommenteerides, et leitud vead on "valepositiivid", kuna nende kvaliteediprogrammid ei oska eesti keele käändeid arvestada... Kokku siis tund ja 11 minutit, et teenida paarkümmend senti?

Sõna pealt maksavad nad vähemalt minu klientidest kõige vähem, aga füüsilisest isikust tõlkijatele kompenseerivad nad seda maksude optimeerimisega ehk kui muidu peab töövõtulepingu pealt kõik maksud maksma, siis nad vormistavad seda "autoritasu lepinguna" (ehk tõlge kui autoriõiguse objekt), nii et maha läheb ainult tulumaks. Eks ma ei teadnud ka alguses maksudest mitte midagi ja olin nagu "hurraa, raha", aga nüüd olen märksa targem.. ärilisest seisukohast vaadates on see neil tegelt üsna ebaaus lüke. Kohe seletan: 

enamik vabakutselisi tõlkijaid on nagu mina varem, ehtsad humanitaarid, kes maksudest midagi ei tea ja kellel on loomulikult hea meel, kui arvele rohkem raha jõuab. Oletame, et tõlkijale on arvestatud ühe sõna tasuks 2,5 senti (enne makse), ta rügab kõvasti tööd teha, tõlgib 40 000 sõna ja teenib kuuga 1000 eurot. Kui see vormistada nüüd autoritasu lepinguna ja maksta ainult tulumaks, saab ta kätte 790 eurot. Kui see maksta aga tavalise töövõtulepinguga, saab ta kätte 596.20. Vahe on enam-vähem 200 eurot! Selleks, et töövõtulepinguga 790 eurot maksta, oleks firma kulu kokku 1342.40 ehk ühe sõna hinda tuleks tõsta 3,4 sendini. Meil on siin ebaausa konkurentsi olukord: firma, mis „autoritasuga“ mängib, saab tõlkijatele maksta suurema protsendi rahast ning need, kes sirgelt kõik nõutavad maksud ära maksavad, peavad kas leppima kehvemate tõlkijatega või siis tõlkijatele rohkem maksma (=klientidelt rohkem raha nõudma ja riskima klientide kaotamisega või vähendama firma tulu suurema palgakulu arvelt).

Teine asi on veel see, et see surra-murra raha ei lähe arvesse ei vanemapalga ega pensioni osas. Pensionist on praegu veel ükskõik, aga vanemapalk oleks mul praegu kolmandiku võrra suurem, kui oleksin ainult õigel ajal neid maksuasju teadnud.. Pluss alates firma asutamisest esitan niikuinii arved täissumma peale ja maksan ise oma maksud, nii et nende maksumängust pole mul ka rahalises mõttes mingit kasu: raha dividendidena välja võtmisel on samamoodi tulumaks 21%.

Lõunabaltlaste suhtes pole mul ka mingeid patriootlikke tundeid, ei kohaliku majanduse toetamist ega midagi.. nii et nad ongi nüüd tööde vastuvõtmisel prioriteediloendi kõige alumisel pulgal.

Kaugemate välisklientidega aga on jälle tore töötada. Mul on päris mitu klienti Aasias, üks Inglismaal, üks USAs. Nendega on huvitav suhelda. Näiteks asiaadid on üliviisakad ja delikaatsed, nende kirjad on umbes „oh kõrgelt austatud lingvist, kui see liiga palju tüli ei tee, ehk palun heidaksite oma kõrgeltharitud pilgu kaasasolevatele failidele ja kui saate, teatage meile, kas oleks kuidagi võimalik see tekst tõlkida järgmiseks esmaspäevaks..“  - ok, natuke võib-olla liialdasin, aga mitte palju. Ühel päeval jälle helistas Californiast üks juuditar, kes inglise keelt alles väga napilt rääkis.. grammatika ja sõnavara oli paigas, aga ta ei teadnud päris täpselt, kuidas ingliskeelseid sõnu hääldada.. nii alustas ta sõna, proovis siis paari erinevat hääldusvarianti ja ma pakkusin innukalt erinevaid variante, mis sõna see olla võiks. Hiinast tulevate tõlgetega on mul juba mingi aimdus tekkinud, mis erinevused on hiina ja inglise keele struktuuris.. sest paljud sealt tulevad ingliskeelsed tekstid on nende endi tehtud ja aeg-ajalt on nende tõlkimine nagu Aliase mängimine (püüad muudkui ära arvata, mis sõna autor nüüd mõtleb).