Emma ütleb nüüd juba iga päev mõne uue sõna. Põhirepertuaaris on: õue, välja, lill, aitäh, kalli, sülle, saia. Koerte keeles räägib ta ka vabalt ning peab meile pikki loenguid muus keeles, mille päritolu me pole veel kindlaks teinud. Hispaaniakeelseid sõnu ma pole otseselt siiani kuulnud, aga aru saab ta küll vabalt mõlemast keelest. Eile hommikul tuli ta mind üles ajama, hüüdes "Ann! Ann!" No loogiline ka, kui kõik mulle "Anni" ütlevad, mitte "emme".
Haapsalus on sel nädalavahetusel kaks suuremat üritust - joogafestival ja Airport Jam. Airtport Jami kohta nii palju, et see pidada olema piirkonna suurim traditsiooniline narko- ja alkoreiv. Kõnekas on ka see, et kui muidu on enne ürituse algust kohalikus lehes mõni pressiteade, kus korraldajad räägivad, kui toredad nad on ja kes on peaesinejad, siis see kord oli Läänlases ainult uudis:
Politseijuht Margus Kaldma: Oleme koos korraldajatega Airport Jamiks valmis
Tänavatel võis eile näha kaht sorti rahvast: haaremipükstes inimesed, joogamatt kaenlas, pühalik ilme peas ja "ommmmm..." suul, ja siis teised tüübid, kel näpus säästuviin, pupill lai, jalas mustad juba ühe peoöö üle elanud teksad, ja mantra asemel venekeelsed roppused. Joogainimeste osas oli veel naljakas, et kogu festivaliala oli täis pikitud igasuguseid toor-, taime-, öko-, india, super- jne toidu pakkujaid, aga kui lähemale jõudsime, nägime aina tihemini joogatajaid, kes tänaval otse karbist palavikuliselt pitsat mugisid. Festivaliala peasissekäigule kõige lähem pitsarestoran läks vahepeal lausa pausile, enam ei jaksanud. Äriidee, järgmisel aastal joogafestivalil hotdoge, burgereid, coca-colat ja pitsat müüa! Muidugi diskreetselt nurga taga hämaras telgis, et kõik saaksid oma pitsalõigu anonüümselt alla kugistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar