Meil läks eile suure äikesetormiga pärastlõunal internet ära - üks kõvem kärakas tekitas elektriliinides ülepinge ja see kärsatas hotellis, kus me oma elamist üürime, serverid läbi. Küsisime, millal korda tehakse - kehitati rahumeeli õlgu ja öeldi, et eks homme tehnik tuleb!

Tulin hommikul vara internetiga kohvikut otsima, kus saaks viimased terminid üle vaadata ja faili ära saata. Eestis võib see muidugi nii iseendastmõistetav tunduda, et mis sellest üldse kirjutada, aga siin Rhodosel on see omaette mitmeosaline projekt!

1. samm: hankida sularaha (kuna praktiliselt mitte üheski kohvikus ei saa kaardiga maksta). Selleks tuleb kõigepealt leida pangaautomaat. Seejärel tuleb leida TÖÖTAV pangaautomaat ja loota, et see jätkab töötamist ka raha väljavõtmise käigus. Siis paned kaardi sisse, sisestad koodi, valid summa ja loed mõttes paar väikest palvet kohalikele jumalatele. Nüüd on kolm võimalust: 1) saad automaadist oma kaardi JA soovitud sularaha, 2) saad automaadist tagasi ainult kaardi (aga raha võetakse kontolt ikkagi maha), 3) ei saa midagi tagasi ja võid minna pangaukse juurde siestade ja pühade graafikut uurima, et näha, millal on need haruldased hetked, mil seal kedagi teenindatakse. Täna vedas, sain nii kaardi kui raha!

2. Hakata otsima kohvikut, mis kell kaheksa hommikul uksed avaks. Pärast kolme kohviku läbikäimist, kus istuvad varahommikust peale AINULT mehed, kange kohv ees ja suits hambus (ka ettekandja suitsule pakutakse lahkelt tuld), saab selgeks, et kuna doomino ja kaartide mängimiseks pole internetti vaja, ei leidu seal selliseid moodsa maailma ahvatlusi.

Pärast pooletunnist ringikõndimist ongi viimaks üks kohvik, mille aknal seisab silt "Free Wireless Internet" ja mängib 90. aastate Rootsi diskomuusika. Hurraa!!

3. Ja siis selgub pärast õnnelikult kohvi ja läpakaga maha istumist, et see internet katkeb iga paarikümne sekundi tagant.

!!!!!!!!!!!!!!!!!!