Pühapäeval astusime sisse ühte kohvikusse, et pikaks ringikõmpimiseks kaloreid koguda. Tellisime asjad ära, juba tehti kõik valmis, hakkasin maksma - ja selgus, et neil ei ole kaardimakse võimalust. Ja meil muidugi - pangariigist Eestist tulles - jälle polnud sulli. Olin juba valmis kraami tagasi andma ja küsisin, kus lähim pangamaat on, et likviidsusprobleem kiirelt lahendada. Ettekandja viskas käega ja ütles, et las olla, pole vaja raha otsima minna, söögu me niisama.*
Täna läksime lähedalasuvast köögiviljapoekesest tomateid, mandariine ja viinamarju tooma. Lihtsalt niisama kingiti ka pudel head likööri, ühe lähedalasuva saare kohalik toodang, pudelile sildiks kleebitud tükk teipi, kuhu vildakas kirjas on pastakaga maalitud liksi nimi. Ma ei saa seda küll isegi mitte maitsta, kuid lõhn on küll hea - ja žest on ilus. Lisaks sellele ümardati arve ka käigu pealt märksa väiksemaks, kui kassamasinas ametlikult paistis.
*Pärast siiski leidsime linnast automaadi ja viisime kohvikusse raha ka. Pole veel võõramaa kommetega harjunud!**
**Või on mu nägu nii kitsejäljeks kahanenud, et isegi juhuslikul kohvikupidajal läheb meel haledaks.
Nii, leidsin hetke mahti
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar