Millest me siin puudust tunneme:

- normaalsetest kõnniteedest! Isegi ilma lapsevankrita peab tihti lihtsalt mööda sõiduteed kõndima, kuna kõnnitee on küll teoreetiliselt olemas, ent sellel on autod ja mopeedid niimoodi pargitud, et ainult kassid mahuvad mööda käima. Täna käisime eksperimendi korras lapsevankriga turul ja kõnniteele mahtusime vaid väga üksikutel lõikudel. Ülekäigurajad ei häiri ka kedagi. Koolide juures näiteks on sebrad küll.. ja lastesumm seisab ja ootab seal, kuni enam autosid ei tule, kuna mitte ükski sõiduk ei võta hoogu maha. Me oleme lihtsalt nahaalselt teinud näo, et hakkame pohhuilt ikkagi üle tee minema, siis alles jäädakse seisma.

- ahjust! Kuigi päeval on palav, siis öösel temperatuur langeb ja toas läheb ikka väga ebameeldivalt külmaks. Meil on küll konditsioneer, millega saab nö kütta, aga see teeb ikkagi lärmi ja konditsioneeri soojust ei anna ikka mõnusalt sooja kiirgava ahjuga võrrelda. Ja nii kui konditsioneer välja lülitada, läheb kohe jälle külmaks. Esialgu oleme lihtsalt tekke juurde küsinud, aga varsti ei jää vist muud üle kui konditsioneer kogu ööks sisse jätta. Kui tulevikus peaksime veel mõneks talveks siia tulema, peab vist villased pidžaamad muretsema.

Täna on turupäev, kus ühel tänaval staadioni ja vanalinna vahel pannakse püsti.. mis see moodne sõna nüüd ongi.. pop-up turg! Kalamehed panevad välja uhke kalavaliku, kalmaare ja kaheksajalgu, sõbralikud habemikud vanapapid pakuvad lonksu oma veinikeldri parematest saadustest, lademetes on igat sorti tomateid, paprikaid, sidruneid, mandariine, apelsine, salateid, oliive ja oliiviõli, juustu, mune, ja tihti pistetakse sulle kotike hea kraamiga niisama pihku ja visatakse käega - kellel seda raha ikka vaja! Kalamehed soovitasid ka hommikul sadamasse vaatama minna, et otse merelt toodud krevette ja muid häid asju osta. Meil on laud praegu puuvilju ja köögivilju nii täis, et sööma seal küll ei mahu!