Kogu suure töörügamise kiuste hakkavad jõulud tasapisi ka meile jõudma: piparkoogitaina tegime Mariga juba paari nädala eest, piparkoogikirik on valmis, piparkooke küpsetame ka päris tihti (see kord sai nii hea tainas, et need kipuvad kogu aeg päeva-paariga otsa saama), meisterdasime mõned jõulukaardid neile, kellega ikka jõulukaarte vahetanud oleme jne. Mul on isegi 8-tunnine jõulumuusika playlist (ehk esitusloend, nagu ütleb Windows), ha! Ah, ja ilus lambakints on juba valmis varutud, et see sobival hetkel ahju süte peale küpsema sättida. Kui arvestada viimastel kuudel tõlgitud lehekülgede (palju) ja unetundide (liiga vähe) arvu, siis on see ikka juba päris hea jõuluettevalmistus!

Kuna tõlkimisest jäi veel veidi öötunde üle, kandideerisin ka EASi ärimentorluse programmi. See tähendab, et aasta otsa saab kõval tasemel ettevõtluskoolitust ja lisaks on kõrval profist ettevõtjast "käehoidja", kes ütleb, mis sa täitsa valesti teed ja mis ei kõlba jne. Esimene koolitus ja mentoritega kohtumine oli juba ära. Need on tõesti tippjuhid, sellised sellid, kes on aastate jooksul palju firmasid üles ehitanud, mõne asjaga kõrbenud, siis jälle püksipõlved puhtaks kloppinud ja veel vägevama ettevõtte käivitanud. Nende abiga ei pea me nii palju omaenda vigadest õppima, vaid nad oskavad kohe alguses öelda, mis toimib ja mis ei toimi. Meid on ~25 mentiid ja iga mentii kohta üks mentor, igaüks valis oma isikliku, ning lisaks sellele saame konsulteerida ka kõigi ülejäänutega. See mentorite punt on nihuke bande, et esimesel tutvumisüritusel lõunapausil kohvisabas olid päris mitmed mentiid üsna kahvatud ja vaiksed: selle asemel, et meid kiita ja rääkida, et tore, et me ikka üritame ettevõtjaks hakata, ütlesid mentorid kohe, mis ei kõlba, mis meil viltu ja puudu on :) Kindlas või koguni käskivas kõneviisis.
Ega ma ikka veel päris kindlalt tea, kas meist äriinimesi saab või kuidas see asi välja kukub, kuid huvitav saab kindlasti olema.
Mis muidugi tähendab veel vähem vaba aega: kui päevatöö lõpetan, tuleb jälle äriplaani või SWOT-analüüsi või finantsprognooside või turu-uuringu kallale asuda.

Samal ajal olen muidugi edasi rase ka. Räägitakse, et millega raseduse ajal tegeled, selle suuna võtab kunagi ka oodatav laps - ema õppis minu ajal ülikoolis saksa filli, nii et sellest võib küll järeldusi teha. Eks näis, kas siis järgmisest järeltulijast ("70% tüdruk", nagu arst viimatises ultrahelis arvas - sest lapsuke pani jalad risti ja nii jäi) tuleb äriboss :) Ühel hommikul hakkasin ka mõtlema, et huvitav, mis värvi ta üldse tulla võib. Võimalusi on palju, sest finantsprognoosidest innustatuna arvutas mu aju kohe välja tema geneetilise baasi: 50% eestlane, 31,25% mehhiklane, 12,5% poolakas (JMi üks vanaema oli poolatar), 6,25% itaallane (JMi üks vanavanaema oli Bolognast). Geneetikas õppisime, et tumeda pigmendi geenid on dominantsed, nii et võime ka väikse tõmmu jumpsiku saada. Siis peame vist rahakoti vahel hakkama ämma-äia pilti kaasas kandma :)