Võtan saabuvaid jõule vastu tänutundega elu vastu, tänutundega kõigi nende imeliste inimeste eest, kes nende kolmekümne aastaga mu ellu tulnud on - kes korraks, kes kauaks. Ja jätkavad tulemist, pidevalt - kas või viimast poolt aastat vaadates. Lingvistikalaager, siis couchsurferid, siis Pariis, siis kodumail jälle couchsurferid, siis Pariis põhjalikumalt, siis jälle kodumail couchsurferid..
Ha-Yeob ja Korea hingus, vennakesed Adam ja Martin ja nende vastupandamatu Tšehhi huumor, Judith ja Fabien ja pikad Itaalia stiilis õhtusöögid või kohvitamine kuumusest lõõskavas tagaaias, Mayte ja Fer ja rännulood nende kunstist läbiimbunud väikeses paradiisis Eiffeli sära taustal, Nicolás ja lingvistilised jalutuskäigud (ja veebruaris kolib ta Tartusse!), Ruy - häbelik jaapanlane Brasiiliast ja tema loengud maailma filmikunstist, Luc ja uskumatud uued algused, Ariel ja sissevaade Argentiina folkloori, Julien-Fadhel-Matthieu ja .. mul pole isegi sõnu.
Ja Taka, Kayo, Onur, Christos, Branka, Jorge ja teised.

Ja muidugi kõik muud sõbrad ja lähedased!

Olen kodus 26. detsembri varahommikuni, seni võib siit läbi astuda (piisava etteteatamise korral saab isegi Mehhiko toitu :)) Sealt edasi 7. jaanuarini leiab mind Pariisist.