Eile Auberi/Opera metroo- ja rongijaamas. Jõuan rongiga Disneylandist ja pean metroo peale vahetama. Seejuures aga on mul vaja pileteid juurde osta. Olen kassi ja suure kotiga, see on ilgelt suur jaam, nii et annab ikka kõmpida. Piletiautomaate aga ei kuskil, kuhu ma ka ei vaata. Kass on üsna kehvas tujus ja mu ainuke unistus sel hetkel on need pagana piletid saada ja siis otse koju minna. Kõnnin, kõnnin, automaate ikka ei kuskil. Siis näen infoletti. Lähen küsima: "Vabandage, kus ma saan siin pileteid osta?"
- Siin ei saagi. Ainult väljas, teisel korrusel.
- Aga sinna välja pääsemiseks on mul samuti piletit vaja. Kust ma pileti saan?
- Vaata, seal on see invaliididele mõeldud läbipääsuvärav! Kui keegi sealt läbi läheb, jookse!
- Eeee.. te mõtlet.. nagu.. illegaalselt, ilma piletita??
- Jaa! Näe, üks mees läheb praegu ratastoolis!! Jookse! JOOKSE!!
Saime kassiga ilusti koju, jõudsin pesu ära pesta, riided vahetada ja juba tuligi Julien. Samuti lõi kampa itaallane Alessio, kellega me varem Eestis sõbunesime ja kes just-just Pariisi kolis. Õhtu oli vaiksem kui tavaliselt, sest Jul ja Math pidid järgmisel hommikul tööle minema, Matthieul oli eelmisel ööl külas olnud üks ta kolmest tüdruksõbrast, Florian oli juba Bordeaux's ja Fadel samuti kuskil linnast väljas (Fadel aga on nädala lõpuks Eestis, nii et siis näeme niikuinii). Sellegipoolest jõudsime nii mõndagi ette võtta, sh tänavatel tantsida ja laulda, Argentiina restoranis õhtustada jne. Ja muidugi jälle eskort koduukseni :) Kahju oli sõpradega hüvasti jätta, aga lõppeks tulevad nad kõik varem või hiljem Eestisse (ja mu sünnipäevaks lubasid nad pillidega kohale tulla :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar