kodus. uued algused

Ma tulin linna, milles jõgi voolas ülespidi,
mu seljakotis polnud palju asju sees,
käis päike jalutamas kahte tornitippu pidi
ja kuu end imetlemas käis purskkaevuvees.
Ma selles linnas nägin ennast veidi tagurpidi
...ja kuulsin, et ma räägin ühte võõrast keelt,
mu voodiserval istus keegi mulle väga ligi,
ta üles korjatud sai öiselt koduteelt.

Ja mu päevadesse paistis äkki valgus,
mis mööda triiibuvaipa põrandale valgus
ja siis ma teadsin, iga lõpp on hoopis algus...

Ses linnas polnud vanu valutavaid mälestusi
ja iga päev tõi uusi tuttavaid mu teel.
Ja vana mees, kes täna mägis turul kontrabassi,
sealsamas mängibväga mitu korda veel.
Kui hommik veereb üle katuste ja üle minu,
ma tean, mind oodatakse ja see tundub hea,
ja keegi peale selle linna ega peale minu,
me hoolsalt hellitatud saladust ei tea.