and it takes some work to make it work

Aeg on vahepeal jälle nii kiiresti lipanud, et siia kirjutamine on unaruses olnud. Vähemalt ei pea homme vara tõusma, nii et natuke jõuab jälle märkmeid teha.

Soome-nädal möödus kokkuvõttes väga rõõmsalt. Jõudsin oma sünnipäeva tähistamisel nii tuuraga jäässe auku puurida kui saunast jäätunud järve joosta (äärest oli natuke lahti sulanud), kõigest hoolimata tango tantsida (noh, Luhanka on Pariisist päris kaugel, aga lõppeks hetk ise loeb :), karaoket laulda ja saunalaval kombinatoorika algoritme arutada. Rantalate väike järveäärne metsatalu on hea koht endassevaatamiseks ja mõtlemiseks, kui lindude kisal end segada ei lase :) Suvel läheme Mariga tagasi, loodetavasti on järv selleks ajaks viimaks lahti sulanud, nii et saab kalastamise ära proovida :)

Viimasel õhtul pidas Arto korterinaaber oma soolaleivapidu ja järgmisel päeval kulgesin silmi suurivaevu lahti hoides Tartusse, et seal kohe lingvistikaolümpiaadi omadele üks loeng pidada: mis on keeleteaduse välitööd ja kuhu ma täpselt minemas olen (tlahuicade juurde). Pärast oli Ülikooli kohvikus teemakohane õhtusöök, kuhu suurem osa inimesi kohale ei tulnud, nii et mu kogenumatel kolleegidel olid juba plastkarbid kaasas, kuhu ülejäävad toidumäed pakkida, et toit raisku ei läheks :) Laenati üks mullegi, nii et järgmise päeva kodune menüü koosnes salativalikust. :)

Esmaspäeval pärast seda pidasin Domuses oma Mehhiko-loengu. Kuna loengu lõpus tekkisid üldised Mehhikosse-mineku meeleolud, loen seda õnnestunuks :) Oli hea tunne, ruumis oli soojust ja põnevust, nii et koju tulin lennates.

Rakenduslingvistika konverentsil käisin ka ära. Lõputseremoonia kook oli erakordselt hea ja nagu ikka, nägi korraga paljusid toredaid inimesi. Ettekande pidasin naljakast leiust reidi kammimisel, nimelt on türklased avastanud Google Translate'i ja üritavad pildikommentaarides masintõlke abil eesti keeles suhelda. Enamasti on need kommentaarid aga väga veidrad. Tegin ülevaate sellest, kuidas eesti tüdrukud nihukestele kommentaaridele reageerivad. See on nii naljakas teema, et kirjutan vist väikse artikli, oleks kahju, kui selline hea nali raisku läheks. Natuke näiteid neist kommentaaridest:

"värvi oma huuled ... tähtaeg veel looduslike atraktsioon ...
see ei ole ainult teie ohustab või midagi ... See on väljakutse silma, kuidas valida ja kasutada oma valikud, enesehinnangut, et kujundab oma ahvatlevad huuled ... ja muidugi teie sobi, fantastiline, hämmastav, ahvatlev keha ...
your lihtsalt uskumatu ... WOW!
sa mudel?"

"Hi Ma tahan olla sõbrad teiega minu msn aadress
Keskustelkaamme pazar-69@hotmail.com"

"Ma arvan, ilusamaks päikese türgi "

"tundub, nagu ma ei saa aru teid selle tõlkija. Kurat: ( "

Viimane võtab olukorra hästi kokku :)

Täna on päris arendav päev olnud. Varahommikul oli äratus kl 6 midagi, et jooksma minna. Olin alles õhtul hilja konverentsilt jõudnud ja napilt magada saanud, nii et kui äratus kostis, tundus küll, et milleks nüüd seda veel vaja oli ja kas ei peaks tekki üle pea tõmbama ja edasi magama. Kollektiivi jõud on aga võimas: kuna sõpradega oli ikkagi kokkulepe, et lähme jooksma, ei saanud ju neid alt vedada, nii et poolmagades sikutasin ikka dressi selga - brrr, külm! Kui juba uksest väljas olla ja vaikselt jooksma hakata, läheb mõnusaks. Sõpradega on hea joosta: ei hakka igav (sest alati leidub huvitavaid jututeemasid), avastame uusi kohti ja radu ja motivatsioon on hoopis parem kui üksi sörkides. Täna lisandus jooksumõnule veel joogatund ja jagatud hommikusöök, ja õhtul narratiivteraapia sessioon, arengut nii kehale, vaimule kui meelele :) Jooksmine pani keha tööle, jooga pani soojaks läinud kehas sügavama energia liikuma ja õhtune õppetund vormistas üht-teist, mis meeles toimub. Ja kõik see täitsa tasuta, sõpradelt sõpradele :) Ma tahaks ka nüüd midagi õpetada ja jagada. Kes tahaks õppida? :)

Üleval toodud laul on Gotan Projecti uusimalt albumilt. Laulu nimi tähendab "keksumäng" ja see on tegelikult Julio Cortazari samanimelisest raamatust. Kuna laulu ingliskeelseid tõlkeid veel netis ei paista, üritan siin mingi robustse eestikeelse tõlke anda, et enam-vähem laulust aru saaksite:

Keksumäng, seitsmes peatükk
Sa vaatad mind, sa vaatad mind pingsalt, iga korraga pingsamalt, ja siis me mängime kükloope, vaatame iga korraga pingsamalt ja silmad lähevad suuremaks, liiguvad lähemale, katavad teineteist, ja kükloobid vaatavad, segadusseaetuna hingates

aastaid tagasi kirjutatud ja avaldatud tekstid

cronopiostega* või ilma nendeta
ümber mängumaailma, selle sügava hõivatusega, mis tekib mängus teisi uksi otsides

Üks, kaks, kolm, neli:
maa, taevas!
Viis, kuus:
paradiis, põrgu!
Seitse, kaheksa, üheksa, kümme:
sa pead oskama jalgu liigutada.
Nii keksumängus kui elus
saad sa ühel päeval valida.
Mis küljele, milliselt poolelt hüpata?

teised sissepääsud mis pole igapäevased lihtsalt argipäeva ilustamiseks, selle järsuks valgustamiseks teisel moel. Ajada see segaseks, see defineerida, uuesti ja paremini.

mul on kõrini silmade sulgemisest, et kõik tehtu olematuks muuta ja otsast alustada

täpselt sinu suuga mis naeratab selle all, mille mu käsi sulle joonistas

(refr.)

ma tunnen sind mu vastas värisemas nagu kuu vees

*cronopios - Cortazari raamatute tegelased, Wikipedia sõnul "In general, cronopios are depicted as naive and idealistic, disorganized, unconventional, and sensitive creatures, who stand in contrast or opposition to famas (who are rigid, organized and judgemental if well intentioned) and esperanzas (who are plain, indolent, unimaginative, and dull)."