Helsingis on külm

Oleme Helsingis kohal, juba voodis teki all, kohe magama jäämas.

Puhas eufooria. Mu selg sai eile paika! Mõelda, nii väike asi, aga kui palju muudab!

Mul on rasedusest saati seljaga häda olnud. Juba aastaid kogusin julgust ja ettevõtmist, et kiropraktiku juurde minna, aga neid on üsna vähe ja järjekorrad pikad, niisiis polnud plaanist veel tegu saanud. Eile õhtul sõbraga maast ja ilmast rääkides käis korra jutust ka mu vigastus läbi. Selle peale öeldi konkreetselt: "Get down!" - Mhhh? - "Down!" Viskasin kõhuli, nagu kästud. Ja enne, kui üldse jala kallale mindi, läks seljaragin lahti! Kõik käis nii kähku, et ma ei jõudnud protesteerimagi hakata, lihtsalt pidin end lõdvaks laskma. Lamasin ja kuulsin, kuidas mu isiklik selgroog ja muud kondid koledasti klõpsuvad, raksuvad ja naksuvad. Ausalt, see pole meeldiv hääl! Aga valus polnud absoluutselt, mitte kübekestki. Nüüd ma siis tean, mida kiropraktika tähendab. Öösel magasin nagu laps, igas asendis oli ülimugav, ja täna on ka nii hea olla, seljal on nii mõnus. Selg on õnnelik!
Jalaga sai ka asi selgeks. Viga on saanud üks sügavamal asetsev reielihas, nime unustasin hetkega, aga see jookseb diagonaalis ja kinnitub puusale. Kehv lugu oli see, et olengi trenni tehes vigastatud jalga väga palju kompenseerinud, teise jala lihased on palju paremas vormis. Hea lugu on see, et nüüd saab ravi :) Sain palju targemaks. Lihas tuleb kõigepealt hästi soojaks ajada - selleks on kas üks spetsiaalne kuuma veega täidetav asi, pikk kuum vann või hästi niiske saun. Kui lihast enne kuumaks ei aeta, võib see veel rohkem katki minna. Ja siis hakatakse lihast venitama - aeglaselt, pausidega. Ja siis on veel üks tehnika, mida Eestis vist ei kasutatagi - ART, Active Release Technique. Pühapäeval läheb jalaraviks, eks näen siis täpsemalt, kuidas see käib :) Miskipärast on mul tunne, et spordiarst selliseid asju poleks tegema hakanud. Elagu Couchsurfing, kes mu ellu ülimalt huvitavaid ja mitmekesiste oskustega sõpru läkitab :)

Kuusalus läksid loengud toredasti. Järgemööda võtsin läbi õpilased alates 5. klassist, õpetajad ja lapsevanemad. Viimase loengu lõpetasin alles pool kaheksa õhtul. Pikast päevast hoolimata oli väga mõnus, õpilased küsisid küsimusi ja tulid oma lugusid rääkima ning nagu maakoha koolides ikka, hoolitseti mu eest igal sammul :) Loenguteema oli klassikaline: netiohud ja noored. Mari kuulas ka huviga ja pärast tegi omi järeldusi, kuidas ta tulevikus teeb oma veebilehe ja paneb parooli alla ja ütleb parooli ainult mulle ja sõpradele :) Väga tark temast. Muide, pange oma nimi ka www.pipl.com otsingusse ja vaadake, mis kõik sealt tuleb!