una linea de luz

Käisime Mariga kinos uut Saabastega Kassi filmi vaatamas (Prantsusmaa 2009). Eriti hea oli muusika!

Neljapäevase demonstratsiooni järel nõustus valitsus läbirääkimistega alustama, kuid ei saa öelda, et need eriti produktiivsed oleks - pigem sümboolsed, lihtsalt ülekordamine, kelle käes siin võim on. Töötajad, kes (ebaseadusliku) lõpparvega soostuvad, saavad rohkem raha kui teised, aga sellest hoolimata on lõpparve võtnud vaid üks iga 17 töötaja kohta - ülejäänud katsuvad kuidagi vastu panna. Mõned meeleheitlikumad räägivad juba sabotaažiaktidest, aga see on minu meelest halb idee, selle järel ei saaks teised ametiühingud ja rahvusvahelised organisatsioonid enam ametlikku toetust pakkuda ning avalik arvamus läheks üheselt presidendi poolele üle.

Rodrigo kavatseb Euroopasse jääda, Paco ja Angela kaaluvad Kanadasse kolimist, vanem generatsioon mõtleb mõne äri avamisele. Me oleme ikka veel Pachucas, läheme linna alles homme õhtuks, sest kolmapäeva hommikul annan Polis oma viimased loengud.

Sain veel ühe huvitava tööpakkumise - Milpa Altasse nahua keele uurimiskeskusse lingvistiks. Iseenesest on see väga põnev, nahua keele variante on ca 30 ning siiamaani puudub üldine ja ühene süsteem, oleks vaja olemasolevat infot süstematiseerida; samuti on seoses järgneva aastaga (200 aastat Mehhiko iseseisvusest, 100 aastat revolutsioonist) kultuurile väga palju raha eraldatud, nii et palk on paljulubav. Eks näis.

Reedel jätsin mõnede sõpradega hüvasti. Tutvustasin omavahel Silveriot (indiaaniaktivisti) ja Adolfot (marksisti), üks neist räägib emakeelena nahua, teine mixteco keelt. Oli väga huvitav päev :) Sain teada, et USAs aitavad indiaanikogukondi peamiselt kommunistliku taustaga organisatsioonid; et Silverio sai (nahua keele rääkijana) pea kõigi USA indiaanikogukondadega suhelda, kuna nahua keele baasil oli võimalik kohalikest keeltest vähemalt 40% aru saada; et paljud Mehhiko rahvuste ja keelte nimed on pärit asteegi keelest, sh mixteco, ja nii mõnigi neist nimedest on olnud negatiivse tähendusega, a la "need, kelle keel kõlab lapselalinana"; et siiamaani paljude kohalike rahvaste juures õpivad lapsed oma keelt vanavanematelt või üldse mitte, sest lapsevanemad ise eelistavad nendega hispaania keeles rääkida (et nad lihtsamini hakkama saaks või oma keele prestiiži madalaks pidades); et mixteco kirjakeelt üritatakse teha hispaania ortograafia baasil (vrd eesti keele esimesed grammatikad) ja sellega on probleeme, sest lõppeks on mixteco puha toonikeel ja viit tooni juba niisama lihtsalt hispaania keeles üles ei märgi..
Ühtlasi veensime Silverioga Adolfot, et ta võiks hakata hoopis mixteco keele uurimisega tegelema. Maailmas on väga palju üldkirjandusteaduse üliõpilasi, kes ikka ja jälle samu autoreid ja raamatuid lahkavad, aga maailmas on väga vähe mixteco keele kõnelejaid, kes ülikoolis õpivad. Võib-olla pikapeale saame augu pähe räägitud :) Indiaanikeelte uurimiseks on stipendiume küllaga, aga uurijaid vähevõitu.

Adolfo rääkis veel seda, et neljapäevasel demonstratsioonil (spartakistid olid kohal) müüsid nad üle tuhande ajalehe, ikka selle marksistliku, tänu millele me Adolfoga üldse tuttavaks saime. Kuna nad on Luz y Fuerza ametiühinguga juba ajalooliselt koostööd teinud, käisid nad varemgi uut numbrit seal pakkumas, aga siiamaani müüdi iga kord 1-2 eksemplari. Viimaks, liiga hilja, on töölistel poliitika ja ideoloogiate astu huvi tekkinud!

Õhtu lõpuks läksime veel Cristina ja ta sõbra Danieliga hüvasti jätma. Juhul, kui peaksime uuel aastal Mehhikosse naasma, üürime võib-olla suurema elamise, kolme toaga :)

Reede öösest saadik oleme Pachucas olnud. Siin oli külmalaine, küllap mõni kole tornaado on kuskilt põhjast külma õhku toonud ja sisemaale puhunud. Mari, kes enne rääkis, et talle meeldib hea külm Eesti ilm, oli selle 10 kraadi juures juba rõngas ja kaebas, et sooja oleks vaja :)
Käisime Tulancingos, nautisin veel viimaseid mägesid ja mäetippudel magavaid pilvi ja kaktusi ja agaave ja palme ja kõike muud, mis on nii igapäevane olnud, aga varsti vaid kaugeks ilusaks unenäoks muutub.

Silverio ütles, et siin Mehhikos võiks üsna hõlpsalt täituda mu unistus oma apelsiniaiast. See on meelitav väljavaade, elada kahes riigis - põhjamaises karguses, lumiste jõulude ja jaanipäeva ja pere ja paljude sõpradega; ja lõunamaises valguses, oma väikese värvilise maja ja igiõitseva aiaga.

Üks mees Tulancingos sidus mu käe ümber värvilise paela ja ütles, et see toob õnne, tõelise elu elamist.

Viimase aasta jooksul on tõelist elu väga palju olnud, võiks küll samas vaimus jätkuda :)