laps ja keeletehnoloogia

Täna nägin, kuidas Google Translate integratsiooni ja rahvastevahelist sõprust soodustab :)
Täna olime jälle UNAMis ja pärastlõuna veetsime LabComplexis, pidasin ühe ettekande ja arutasime Eesti ja Mehhiko internetisuhtluse nüansse. Kui Mari oli tahvli mitu korda täis joonistanud ja tühjaks kustutanud ning oma kosmoseraamatu läbi uurinud, läks ta tutvust tegema ühe noorema tudengiga, kes arvuti taga mingit tööd tegi. Kõrvanurgaga kuulsin, et kõigepealt võttis Mari läbi oma hispaaniakeelse suhtluse põhiväljendid, aga kui need otsa said, paistis juttu kauemaks jätkuvat. Siis kuulsin eestikeelset lauset, aga mitte Mari suust. Keerasin ümber ja nägin, kuidas Google Translate'i abil suhtlus lustiliselt sujus :) Tüdruk lasi programmil mõne lause eesti keelde tõlkida ja luges selle siis Marile maha, Mari samal ajal hääldusvigu parandamas, ja seejärel trükkis Mari oma teksti eesti keeles sisse ja süsteem pani selle hispaania keelde :) Kahjuks pidime peatselt tagasi arvutilingvistika kollokviumile minema, aga järgmisel korral saab ehk näha, kuhu see vestlus välja viib :) Kahju, et Google Translate'il logimist pole, see oleks üks põnev vestlus tallele panna :)
Tõlkeabi oli ainult korra vaja - Mari küsis, kas tüdruk saaks eestikeelsed laused suurtähtedega panna :)

Samuti oleme tänasest kolmapäevani üleriigilisel arvutilingvistika kollokviumil. Ettekandeid on mitut masti, aga üks tüüpiline asi, mis pidevalt silma jääb, on viidete puudumine. Osa täna nähtud teooriatest, definitsioonidest ja näidetest pärinevad väga konkreetsetest artiklitest ja raamatutest, tulid väga tuttavad ette, aga slaididel pole mingit märget, kust või millal see info võeti, samuti pole lõpus ühtki viidete slaidi. Täna sain väga näitlikult aru, miks viited vajalikud on - kohati kadus järg täiesti käest, mis on autori enda väited ja uurimistöö, ja mis ta mujalt kokku roobitsenud on.
Üks Prantsuse arvutilingvist suutis lisada järjekordse kande mu mõttelisse ignorantsi-entsüklopeediasse :) Muidu oli ta tore, rääkis Mehhiko hispaania keelt tugeva prantsuse aktsendiga ja kasutas slaididel palju pilte ja naljakaid näiteid, AGA alguses kõneles ta Euroopa keelelisest mitmekesisusest (rõhk sellel, miks on arvutilingvistikat ja masintõlget jms vaja). Mitmekesisuse juurde näitas ta kaarti, kus olid märgitud Euroopa keelerühmad. Seal olid ära mainitud keldi keeled ja slaavi ja puha, aga soome-ugri keeli küll mitte. Eesti ja Soome olid kaardil esindatud, kuid pandud indoeuroopa keelte alla. Ja tegu ei olnud informaatikuga vms, tutvustuses öeldi, et ta on oma Prantsuse ülikoolist saanud lingvistika doktorikraadi. Mõtlesin, kas küsimuste ajal täpsustan Euroopa keelelist mitmekesisust, aga siis lõin käega. Kogu aeg ka ei jõua :)

Jorge rääkis täna, et üks antropoloogia meetodeid rahvuste ja piirkondade mõõtmisel on pidude hulk :) Jaa! Regulaarsete pidude hulk vastavas kultuuris. Mõõdetakse pidude hulka perekonnas (millistel puhkudel on tavaks suur pidu teha, nt pulmad või ka regulaarsed perekonnapead ilma erilise põhjuseta) ning aasta vältel toimuvate üldlevinud pidude hulka, nagu jõulud ja jaanipäev jms. Ausalt, mul läheb siin aina huvitavamaks, iga emmas-kummas ülikoolis veedetud päev toob uusi teadmisi :) Traditsioonilise meelelahutuse või nö vaba aja jaoks jääb küll aega vähemaks, ent loominguline-teaduslik põlemine kompenseerib meelelahutuse osa piisavalt. Hispaaniakeelsed loengud lähevad ka vingelt, esimesel korral põdesin natuke, aga see läks üle, saan hakkama küll, kuigi valmistuda tuleb tavalisest rohkem - loenguks vajalikku hispaaniakeelset sõnavara õppida.