7/29/2009

hei-hoo

Viimaks on asjalood p2ris asiseks l2inud - istun praegu CIC-i arvutiklassis ja ootan, millal algab viimaks UNL-i kursus, mis pidi 30 minutit tagasi algama, aga hetkel veel ei luba, sest tarkade kogu arutab, kuidas projektor m6istlikult kinnitada. See on intensiivkursus, iga p2ev kl 10-20, aga eks n2is, kuidas siis Mehhiko kursuse ajakava v2lja n2eb. Saabki teada :)

UNL on Universal Networking Language, kunstlik vahekeel masint6lke jaoks, YRO projekt, mis algas juba 90. aastatel. Lugesin eile terve p2eva vastavaid teoreetilisi materjale, tundub huvitav asi olevat. Alguses oli keele loojate ryhm piiratud, et systeem v2lja m6elda ja enam-v2hem t66le saada, nyyd on see k6igile huvilistele avatud. Muuseas, l2ti keel oli ka nende 17 keele hulgas, mida keele loomisel arvestati; ja Iomdin on ka selle teemaga tegelenud. Asja yldine idee on tehislik infoesituskeel, mida saaks siduda mis tahes loomuliku keelega. Yhtlasi on pyytud v6imalusel 2ra kasutada juba eksisteerivaid systeeme, nagu WordNet, et mitte hakata konkureerima ja v6istlema, vaid juba tehtud t66d paremini 2ra kasutada.

Selle kursuse raames teeme nahua keele s6nastiku, kursusel osalevad erinevate indiaanikeelte r22kijad ja m6te on selles, et ka indiaanikeeled saaksid tulevikus arvutitoe. Lektor on Madriidist. V2ga lahe :)

Asun nyyd asja kallale, mu esimene kord hispaania keeles 6ppida :) Mari naudib ylir66msalt mu k6rval arvutiklassi v6lusid, nagu piiramatus koguses Lastekat, Vikerraadio arhiivi, Disney saiti ja Paintiga joonistamist.

Que te vaya bien!

1 kommentaar:

Kateriviteri ütles ...

väga veider, kuidas mingid teemad (ja tsükliliselt, kusjuures!) maailma eri paigus taas esile kerkivad. kohe selgitan: 2002. aastal valmistasin ette TÜ-s ühe rahvusvahelise suvekooli kursust, mis rääkis muude leksikaal-semantiliste süsteemide ja teadmusbaaside seas ka CyCorpi ressurssidest, UNL-st ja sinu ülikoolis arendatavast. Kas ei osanud mina toona pöörduda või pidasid nemad eesti keelt liig vähetähtsaks, kuid otsekontakt jäi kõigi nimetatutega saavutamata ja nii ma siis rääkisingi kursusel selle põhjal, mis veebist leida oli.
Aga tänavu juulis, palun väga, püüti ÜRO ülikooli (Genfis) kaudu UNLi kui "kõige universaalsemat ja paremat ja kiiremini kõiki keeletehnoloogia lingvistilisi ja semantilisi probleeme lahendavat" süsteemi Eesti riigile ühe miljoni euro eest kaela määrida justkui me oleks mingi arengumaa ja ei suudaks ilma UNL-ta oma keeletehnoloogilisi probleeme lahendada. Olen ennegi näinud üliuniversaalsust taotlevaid AI süsteeme ja suhtun põhimõttelise skepsisega nende ennastülistavasse kõikvõimsusse, sest praktikas pole ükski veel piisavas mahus ja veatuses suutnud end tõestada (parimini vaid inglise keele piiratuses).
Eelnev ei ole mõeldud Su innu vähendamiseks, küll aga kriitikameele äratamiseks ;)