una primavera mexicana

Viimaks jõudsin netti. Sajad lugemata kirjad, Orkuti ja Facebooki teated, vastamata õnnitlused, lugemata (ja kirjutamata) blogid.. Eestimaine Mehhiko kevad on nüüd selleks korraks läbi, David on teel tagasi.

Oli jäätisetegu vol 2 Olja juures. Jäätis tuli jälle jäätisekokteili kujul ära süüa. Võib-olla järgmisel aastal jõuame päris jäätiseni :) Oli pere ja Carcassonne ja pitsa ja jäätis(ekokteil) ja Mari kingimägi ja üldse väga hea. Ma tegin vist poeskäimiste rekordi, kogu aeg ununes midagi :)

Oli väljasõit Davidi ja Mari ja Siidika ja Erlega metsa. Öine lõke ja küünlad ja tähistaevas ja mustava veega järv ja saun, meestejutud ja naistejutud, lõunasöök Tsäimajas.

Oli vaikne mõnus sünnipäev. Ei mingit kiirustamist, ei mingit suurt pidu ja mitmepäevast söögitegemist. Eelmisel päeval mõtlesin, kas on midagi, mida ma kangesti sünnipäevaks tahan. Jah - oma inimesi enda ümber näha. Ja nad tulid. Oli hea, palju mu armsamaid lilli, mõnusat lihtsat olemist ja soojust. Võib-olla tuleb millalgi jälle energiat ka mõni suurem pidu korraldada, aga see kord oli hea just nii, nendega, kes lihtsalt tulid. Olin väga õnnelik. Aitäh!

Kehv on see, et jäime Mariga haigeks, kõripõletik ja köha ja nohu ja palavik. Pühapäeva õhtuks pean vähemalt ennast jalule saama, järgmisel nädalal hakkab jälle tavaline kevadine doktorandielu, kaks rahvusvahelist doktorikooli ja rakenduslingvistika konverents, Tallinna-nädal.

Tahaks palju kirjutada, aga sõnad kipuvad väikseks jääma.