mehhiko pulm üle elatud!

Niisiis..
Selle pildi tegi muide Sergio.
Aga siis.. oleme viimaks linnas tagasi. Pulm kestis meie jaoks laupäeva varahommikust esmaspäeva õhtuni :)

Laupäeva hommikul pidime ilgelt vara tõusma. Meil oli muidu hea plaan endale ühesugused ägedad kleidid teha, aga erinevate asjaolude (sh laiskus) kokkulangemise tõttu tegi kleidi ainult Anu ja see.. noh, kui ta tahab, eks ta ise kunagi räägib sellest või näitab pilti :D
Igatahes pani tema viimaks oma valge ja ma laenasin talt Türgist ostetud roosakirju ja Mari pani ka roosa. Ühesugused kleidid teeme mõni teine kord :P
Lõugu paigast haigutades sõitsime kõigepealt Tres Mariani ja sõime seal hommikust. Meiega liitus juba ka Enrique, Bar Milani DJ, kes pidi pulmas muusikat mängima. Pärast hommikukohvi oli jaksu isegi ümbritsevat ilu imetleda, sõitsime ometi ühel kenamal teel - Cuernavaca omal -, ja päike säras mägede vahel imekaunilt nagu alati. Mida edasi, seda soojemaks ja kenamaks läks, kuni jõudsimegi Oaxtepeci. Keerasime villade linnajakku ja seal oligi peopaik.. kahe maja, suure aia ja muruplatsi ning imekena basseiniga. Selline.. filmilik :) Suure kahetsusega jõudsime arusaamisele, et olime ujukad hommikul kiirustades maha unustanud. Ent.. mis seal ikka, ilus oli niisamagi ja külalisi kogunes ja pidulik tunne oli. Meist oli ootamatult saanud pulmapeo meelelahutusprogrammi esimene osa. Need pruudi ja peigmehe sugulased, keda ma veel kohanud polnud, vahtisid meid, panid pead kokku ja arutasid, mis ja kes me ikkagi oleme. Lasime mõnuga neil pead murda ja poseerisime igast asendist, kuna targemat teha ei olnud. Siis hakkas tasapisi ka mulle tuttavaid inimesi tulema ja elu läks huvitavamaks. Ühtlasi hankisime Marile ujukad ja ujumisrõnga, aga ütlesime, et ujuma võib ta minna pärast laulatust (mistõttu ta hiljem käis alatasa küsimas, kui kaua see preester veel seletab :). Mind kutsuti korraks ka salakambrisse, kus pruuti ehiti, ja Angela ema värbas Mari pruudi kleidisaba kandma.

Jõudiski laulatuse aeg. Kirikussemineku asemel oli preester kohale kutsutud. Minu ettekujutus katoliku teenistusest (kuna ma olen neid ainult vahel telekast näinud) sisaldas ohtralt hõbehäälseid kooripoisse, põlvitamist, küünlaid, sünget meeleolu ja patutunnistamist. Rohkem poleks eksida saanud.. muidugi, ka kohalikud ütlesid, et nad pole sellist teenistust veel näinud.
Alustuseks oli juba keskkond helge. Muruplatsi kohale oli tõmmatud suur varikatus, selle all ilusad toolid ja lauad, lillebuketid, heledates riietes rõõmsad inimesed, kutsuvalt sinav bassein, tasapisi ninna hiilivad söögilõhnad (selgelt lubas..). Teenistus oli üsna lühike ja rõõmus, erinevatest teenistustest kokku segatud, preester viskas kõvasti nalja ja kõneles sellisel viisil, et me aina vahtisime, suud ammuli, ta miimikat ja kilde. Kogu see värk nägi rohkem ühemehekomöödia moodi välja ja kõigil olid pidevalt suud kõrvuni. Põlvitama ei pidanud üldse, ainult mõned korrad püsti seisma.
Kui pruut ja peigmees viimaks igatpidi paari said ning pildid tehtud, hakkas kohe pidu peale. Meil oli kõige lõbusam laud - pruutpaari parimad sõbrad ehk siis põhimõtteliselt ühtlasi mu parimad sõbrad Mehhikos - õnnelikud Paco ja Angela ise, meie Anu ja Mariga, David, Rodrigo, Suri ja Sergio. Tekiila toodi kohe lauale (veini anti alles pärastpoole) ja varsti läks kõnede pidamiseks. Meid Anuga veeti ka lavale, oleks ma teadnud, oleks vähemalt mingi kõne ette valmistanud :) Enrique pani head tümmi, Mari ja ülejäänud noorsugu ulpisid õnnelikult basseinis, nautisime ülihead toitu ja siis läksime kohe tantsima.. ja ohh, see päikesepaiste :) Angela vahetas esimesel võimalusel jalanõud ära, nii et pruutkleidi alt vilkusid varsti kontsade asemel kelmikad tennised :) Tantsima läksid muide kõik, ja kõige vanemad tädid vihtusid veel kõige vägevamalt tantsida, nagu see värk siin on - tantsimiseks pole alkoholi või pimedust vaja, piisab heast muusikast.
Mari oli väga õnnelik oma indiaaniprintsessiga kohtumise üle. Olin talle Juliast juba varem rääkinud ja neil oligi väga hea klapp, ehkki üks rääkis ainult eesti ja teine nahuatli+hispaania keelt, olid nad algusest peale ninapidi koos ja said kõik oma asjad kahekesi aetud, ainult vahepeal harva pidin natuke tõlkima.

Jätkub homme :)