tähelepanekuid ja rõkatusi

Meil oli tänaseks hea plaan: kuulame huvitavad ettekanded ära ja siis teeme muudkui tööd. Plaan oli tõesti hea, aga teostus oli nagu alati :D Kõigepealt jõime kohvi ja rääkisime. Kohvijoomise ajal ei saa ometi korralikult tööd teha! Siis oli õhtusöök. Õhtusöögi järel rääkisin veel Ivaniga (?) pikalt tema teadustööst. Toas õnnestus isegi mõnda aega asine olla, kui korraga kostsid kitarrihelid. Pea-aegu kuulsin töömoraali kolksuga maha kukkumas ja voodi alla kättesaamatusse nurka veeremas. Panime silmapilk arvutid kinni ja tormasime helide allikat otsima. Oooo! Üks bussis olnud kahest kitarrist oligi välja võetud ja algas järjekordne spontaanne vene autorilaulude õhtu. Ma käiks Dialogil ja Megalingil juba kas või selleks, et Laufereid ja Serjozhat laulmas kuulda! Seda ilu ja tunnet lihtsalt ei saagi kirjeldada, peab kord ise kogema.

Kui kell juba väga palju sai, tulin ikkagi üles tööd tegema. Õnneks kostis laulmine ka siia ära. Lisaks on ju Skype, nii et seltskonna puudumise üle ei saanud isegi arvuti taga kurta. Väikse vestluse tagajärjel läheme pühapäeval Moskvas salsapeole!! Ma ei julgenud lootagi, et seda korraldada õnnestub, aga suurlinna salsapeost olen ammu unistanud.. isegi mis siis, et mul tantsukingade asemel ainult -sussid kaasas on. Inimene, kes veel üleeile ütles, et ta pole kunagi tantsinud ja ei hakkagi, rääkis täna juba Moskvas salsatrenni minekust ja oli salsapeo asjus isegi entusiastlikum kui ma ise :) Ühtlasi lahenes salsapeo-järgse öömaja ja sinna turvaliselt jõudmise küsimus. O. magab praegu ja ei teagi veel, mis rõõm ootamas on :) Homse (õigemini tänase ja üsna peatse) ettekande pean juba salsapalaviku pealt. Säde oligi vahepeal kustumas, kohustused ja väsimus kippusid loomingulisust tapma. Vahepeal olen paar ööd nüüd magada saanud ja tänase öö järel olen küll muidu väsinud, aga sisemine igavene tuli on jälle õhku juurde saanud :)

Homme on siis plaan ettekanne pidada ja teisi kuulata, õhtul kõvasti sotsiaalset elu elada ja samas vaimus pühapäevani.. ja pühapäeval juba kohvik, salsa, K. poole, esmaspäeval natuke Moskva imetlemist, siis lennujaama ja Rootsi poole.

Viidingult:

Tuleb ette

    Tuleb ette vaevalisi tunde,
   mil on kõik. Ja lauluridagi.
   Tuleb ette taevalisi tunde,
   mil ei ole mitte midagi.
  
   Enda teha kõik. Ja mitte miski.
   Maailm mängib keelte pilliga.
   Olla elus --- siin on õudset riski;
   verd ja higi, puid ja lilli ka.
  
   Mitte keegi minu eest ei maga,
   pole ärkvel ega valule.
   Mälu põhjas, meelemetsa taga
   tahab Tõde tõusta jalule.

Sasha laulis täna elus-olemisest. Just see see ongi.
Elus. Nuttes, naerdes (tõlgin: blondiin läheb läbi pimeda ruumi, karjudes: "Kus siin valgus on?". Teine blondiin hõikab: "Rumaluke, külmkapis muidugi!"), tantsides, unetuna üleval istudes, kitrrimängu kuulates, ...