.

Viimasel ajal olen vaiksevõitu ja istun öösiti üleval, ikka selle Rootsi kursuse pärast. Viimase uudisena saime teada, et järgmise ülesande jaoks tuleb PROLOGis programm kirjutada. Ma mõtlesin kunagi Prologi kursuse viimast ülesannet lõpetades, et ei iial enam. Noh, siin ma nüüd siis olen.. Süntaksiülesannetega maadleme ka vist suure suveni välja.

Kui ma kunagi arvutilingvistikat õpetama hakkama peaksin, siis selliseid ülesandeid saavad tudengid ainult siis, kui nad on pahad lapsed olnud. Kui ma üritan meenutada, mida sel nädalal tehtud on, siis peale süntaksi nagu midagi ei meenugi, ühe erandiga.

Nimelt seisime eile Mari ja O.-ga liivi keele loengu ukse taga, kaasas suur pitsa, tulbipunt ja märtsikellukesed. Ootasime vaikselt, kuni TRV loengu lõpetas. Kõigepealt möödusid tudengid, meie varustusele lõbustatud kõõrdpilke heites. TRV jäi veel järgmiste tudengitega vestlema, nii et korraks tekkis juba mure - äkki tal ongi üks loeng veel? Õnneks ei olnud ja uksest välja astus temagi. Ütlesime rõõmsalt "Tere!" ja nautisime tema näol vahelduvaid ilmeid rõõmsast äratundmisest suure üllatuseni. Siis istusime TRV kabinetis ja sõime pitsat ja rääkisime ja rääkisime. Mari seadis endale ühe kirjutuslaua all sisse oma "kabineti", kus ta artikleid kirjutas. TRV-lt aga kuulsime Valter Taulist, filosoofia õppejõududest (hr. Tool on järelikult lihtsalt oma koolkonna ohver) - üks neist hinnanud normaalselt ainult kehakultuurlasi, kes olla "rikkumata", liivi keelest ..

See oligi eile mu ainus aprillinali :)
Õhtu möödus jälle Rootsi kursuse ülesannete seltsis. Ja öö. Brrrr. Täna lähen küll salsasse ja homme on kõrgkoolididaktika maraton, niigi palju vaheldust.