Tiit-Rein Viitso - 70!

4. märtsil kell 16 toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso 70. sünnipäevale pühendatud Emakeele Seltsi ettekandekoosolek.

Kava:
Karl Pajusalu - "Tiit-Rein Viitso tuhat keelt";
Valts Ernštreits - "Tiit-Rein Viitso ja liivi kirjakeele kujunemine";
Tiit-Rein Viitso - "Keeleteadus kui katsetuste ja eksituste tee".

Koosolekule järgneb juubilari õnnitlemine.

------------------------------------------------------------------------------

Ariste käe all pole mul kunagi õppida õnnestunud, sest ta lahkus ammu enne kui mina ülikooli jaoks piisavalt vanaks sain, kuid see-eest TRV, Ariste parima õpilase käe all küll. Kindlasti on ta üks mu suurimatest õppejõududest, nendest inimestest, kes on õpetanud, missugune peaks üks suure tähega Inimene ja õppejõud olema! Valisin küll peaaineks arvutilingvistika, ent huvi pärast võtsin ühe vabaainena liivi keele. See oleks pea-aegu saatuslikuks saanud ja mu päriselt fennougristikasse meelitanud :) Ta õpetas meile selgelt asja, mida armastas, ja nakatas meidki oma siira entusiasmiga. Nüüd on liivi keele nüansid juba ununenud, aga tema õhin ja elurõõm ikka meeles. TRV on selline inimene, et alati võib ta kabineti uksele koputada (kui ta muidugi oma paljude kohustustega seoses kuskil mujal ei viibi) ja sisse astuda ja juttu ajada, küsida igasuguste huvitavate keeleteaduse küsimuste kohta - no kes veel rohkem teaks, kui tema! - ja saada sinna vahele targemaks kõiksugu naljakate pisiasjade ja mälestuste võrra. Kahjuks küll varsti koputab keegi teine uksele ja tuletab meelde, et juba ammu algas ülitähtis koosolek, mille TRV küll kahjuks vist unustanud on, aga sellegipoolest oodatakse teda kangesti sinna. Ja kui TRV koridoris vastu tuleb, hakkab naeratus juba kaugelt mööda ta nägu laienema, kuni ta viimaks paistab nagu päike, ja kohakuti jõudes ütleb ta tere, nagu sina oleksidki see, keda ta on kaua-kaua näha on igatsenud, ja küsib, kuidas su tütrel läheb (sest koosolekud kipuvad tal kergesti ununema, aga inimesed seisavad küll väga hästi meeles) ja kuidas üldse läheb ja kas kõik on ikka hästi. Mul tuli isegi seda kirjutades praegu suur naeratus näole, sest ta on lihtsalt nii helge ja armas inimene! Nii et - õhtul lilled pihku ja peahoonesse!