Altmõisa

Sain ka korraks siit netti :)

Oleme Altmõisas kõrgkoolididaktikat õppimas. Kursuse alguses sõlmisime kokkuleppe, et siin räägitu jääb grupi sisse, seega saan kahjuks mainida ainult kohta ja seltskonda. Need on ülimõnusad :) Altmõisa külalistemaja on täiesti võrrratu koht! Esiteks on see võimalikult looduslikest ja keskkonnasõbralikest materjalidest ehitatud (allergikud on õnnelikud, hommikuti polegi sünteetika sissehingamisest pea paks), teiseks on kõik toad erinevalt kujundatud ja lausa kunstiteosed - meie toa seinad on näiteks kollased ja sinna on maalitud kuldsete õuntega õunapuud, kolmandaks on söök väga hea, neljandaks on pererahvas äärmiselt sõbralik ja lahke (siin on kõik avatud ja lubatud ja ööseks lähevad nad ise ära), viiendaks on toad hästi avarad ja valgusküllased.. meri on ka lähedal ja kõik on nii.. armas ja kodune, selline luksuslik, aga ikkagi hubane.

Ja seltskond on imeline. Kusjuures eilses õhtusöögilauas olid meie laudkonnas üks korp! Ugala ja kaks EÜSi vilistlast :) Pärast oli seda ka kuulda, kui laulud üles võeti. Öösel kahe-kolme ajal oli keegi ka klaveril klassikat mänginud, aga seda ma enam ei kuulnud.

Kui kõik need targad ja ägedad inimesed tulevastes paberivirnades ja intriigides ellu jääda suudavad, tulevad siit küll väga ägedad õppejõud.

Just selliseid asju ma tahakski doktorantuuris õppida. Oleks võinud varemgi, aga keegi ei tulnud võib-olla selle peale, et üliõpilased peaksid ehk kohe alguses endale lahti mõtestama, mis on õppimine ja kuidas see konkreetselt nende jaoks toimib.

Nii sooja õppeainet pole varem olnudki (täpsustan - ülikoolis) - sellist, kus grupi lahkudes pea-aegu pisar silma tikub. Homme on viimane päev, õpime hea ainekava koostamist ja siis ongi pidu läbi, jäävad ainult paar hilisemat kokkusaamist. On olnud aineid, kus teisel-kolmandal korral mõtled - oo õudust, siia tuleb tulla veel kolmteist korda, aga praegune on selline, mis võiks küll kas või aastaid kesta.

Kahju, et sellist ainet juba enne esimest õpetaja-aastat ei olnud. Siis tuli kõik ise leiutada, alles nüüd saab tehtu korralikult lahti mõtestada.

Seda tahtsingi öelda. Doktorant olla on vinge!