Juhuslikult silmi üle Delfi pealkirjade libistades leidsin sealt oma loo, mis kevadel ühes ajakirjas ilmus. Natuke veider tunne on :) Minu tagasihoidlikus elus on see umbes sellise mastaabiga, nagu läheksid hommikul välja ja avastaksid kesklinnas Kaubamaja-kõrguse plakati oma pildiga vms. Siis meenub, et jah, kunagi mingi fotograaf tegi ühe klõpsu, aga selle pildi tulevasest saatusest polnud sõnagi juttu..
See nädal on üldse elamusterohke olnud. Algas see Gero salsa ja bachata ja merenguega, jätkus põnevate õhtu- ja öövestlustega, edukate tööpäevadega, veinijoomisega, Mati Hindi juubeliseminariga (ning paraku lõppes haigestumisega, aga õnneks pole nädal veel päris läbi :). Nädala tipphetk oli Mati Hindi juubeliseminar Tallinna Ülikoolis! Olen oma emotsioonid juba paaris kirjas välja kirjutanud, aga mõni märksõna siiski.
See oli üks auväärsema kuulajaskonnaga üritusi, kus ma kunagi olnud olen. Tõelised vana kooli filoloogid ja kirjandusinimesed! Ja esinejad olid seda väärt, andes oma parima. Kõnelesid Martin Ehala, Rein Veidemann, Haldur Õim, Tapani Lehtinen, Silvi Vare, Helle Metslang, Einar Meister, Karl Pajusalu, Jaan Kaplinski, Jan Rahman, Mats Traat ja Mati Hint ise.
Märksõnu:
Liivimaalt Tallinnasse pagendamine (kui Lõuna-Eesti, eriti Tartu inimesed on sunnitud Tallinnasse kolima :) (Karl Pajusalu)
Keel on suhtlemisvahend eelkäijatega, eelmiste põlvkondadega, ja kui keel muutub, siis see side hakkab nõrgenema. (Jaan Kaplinski)
Jan Rahmani luuletused
Tartu murre, mida Mats Traat alustuseks kõneles ja mida ma pole aastaid, kui mitte aastakümneid nii puhtalt kuulnud.. alles nüüd ja tänu talle sain teada, et vanaema-vanaisa rääkisid tegelikult just seda, mitte võru keelt. Võru keelest saan üsna vabalt aru, vähemal määral seto keelest ka, ja sestap arvasin, et ju nad siis midagi sinnapoole rääkisid, aga kui Traat suu lahti tegi, hakkas süda meeletult peksma - see on see õige südamekeel!
Ja see:
There was a young boy in the choiya
whose voice rose highyah and highyah
till one balmy night
it shot clear out of sight.
They found it next day in the spiyah.
Wil you come up to the Limerick?
Wil you come up to the Limerick?
Ühes kooris laulis poiss,
kelle hääl tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale,
kuni ühel rahulikul ööl
kadus see hoopiski silmist.
Ta leiti järgmisel päeval mäetipust.
Kas tulete, kas tulete Limericki?
(tõlkinud Jaan Ross)
Nii, leidsin hetke mahti
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar