.

Linnud hakkavad igal hommikul aina varem laulma. Tervis jukerdab natuke - ilmselt puhtalt magamatusest ja pingest - aga enam pole palju kannatada jäänud, lõpuspurt on alanud. Reedel käisin natuke Nodalidal, jõudsin eksamite järel ainult postrisessioonile ja konverentsi õhtusöögile, aga asi seegi. Mälu järgi on see enam-vähem esimene kord konverentsil ilma ettekandeta osaleda :) Väga mõnus!
Päeva pärlikee koosneb õppimise vahele lükitud väikestest hetkedest. Väljas on kevad, aga sel aastal mitte minu jaoks :( Neljapäeva õhtul kiirustasin koju - kohtusin J.-ga, et paika panna meie ühispublikatsiooni põhipunktid - ja ees ootas öö õppimist - ja Pirogov oli rahvast tihkelt täis, inimesed istusid ja laulsid ja naersid, aga ma ei võinud peatuda, sest ees ootas ajalooline grammatika ja häälikulugu ja siserekonstruktsioon. Põgenesin laulude vahelt, enne kui kevade lumm oleks paigale sundinud. Pablo Nerudal on raamat pealkirjaga "Tunnistan, et olen elanud", selline tunne praegu ongi, elu on olnud täisminevikus - "kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb mitteminevikulisele vaatlushetkele. Tavaliselt kasutatakse täisminevikku siis, kui kõnehetkele eelnenud tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt (oleviku minevikus)". Paar järgmist nädalat on ühtpidi hirrrrmus pikad, sest see on aeg, mil mingit elu pole mitte lootagi, aga samas ka kole lühikesed, kui vaadata, mis kõik selle aja sees veel ära õppida ja kirjutada tuleb. Pärast on ehk tore seda hala lugeda ja rõõmustada, et sai seegi etapp üle elatud :)

Katsetasin täna esimest korda satsivi teemadel. Nimelt on Gruusia Saatkonnas üks tore toit, baklažaanid satsiviga, ja kange tahtmine oli seda kodus järgi teha. Kuna ühtki grusiini ega põhjapanevat retsepti käepärast polnud, valmis roog katsetamise abiga. Igatahes oli tulemus vaeva väärt, panen retsepti kirja, et hiljem hea võtta oleks.

Baklažaanid (kahe inimese peale tundub optimaalne olevat 0.5 kg) tuleb parajateks viilakateks lõigata - näiteks 0.5 cm paksusega - kergelt sisse soolata ja seisma jätta. Siis tuleb võtta mõni peenestamisaparaat, nt köögikombain, minul on spetsiaalne pestohakkija. Selle nõusse: 100..150 grammi puhastatud kreeka pähkleid, mida võib eelnevalt veel peenemaks hakkida; vastavalt küüslauguarmastusele 2-5 küünt küüslauku, käepäraseid värskeid ürte, natuke vahemeremaade ürdisegu (mõni Itaalia variant sobib väga hästi), safranit. Kõik see tuleb sodiks lasta ja siis veidiks tõmbama jätta, et samal ajal veel küüslauku puhastada (no vähemalt pool mugulat), viilakateks lõikuda ja pannil ghees (või ja õli sobivad ka) õrnalt karamelliseks praadida. Pruuniks ei tohiks nad veel minna, paras on see hetk, kui nad magusaks muutuvad. Siis võib nad rasvaine seest välja noppida, lasta veidi jahtuda ja lisada muule möginale ning uuesti kõik läbi peenestada. Panin juurde veel topsi karulauguga toorjuustu, et kreemjamat tulemust saada, ja siis tegin lõppmaitsestuse - soola, pisut suhkrut (toob maitseid esile), tsipake veiniäädikat. Siis jätsin selle segu tõmbama. Baklažaaniviilud praadisin pehmeks ja määrisin möginat peale, sellisena võivad nad tunde seista ja aina paremaks minna.