Marrikene123

Eile: tegin eksami ära, käisin maantee peal ki.. kiivrit testimas (olen täitsa rahul), siis käisin Motoexotical WIMAt esindamas. Eile tundus, et kohal olid ainult müüjad-esindajad ja nende sõbrad, sekka mõned, kes suvehallist mootorrataste hulka eksisid. See oli isegi tore, kohal olnud sõprade-tuttavatega sai rahus juttu ajada. Raido ja Karujänes on oma autokooli asutanud, soovitan soojalt kõigile, kes Tallinnas tsiklilube teha tahaksid! Eelmisel kevadel õppisin Motosurvivalil nende käe all ja usun, et seal õpitu on nii mõnigi kord kui mitte elu, siis vähemalt tervist säästnud.

Meelega jätsin raha maha, et mitte kiusatustele alla anda, ent viimaks pidin ikkagi koju raha järele minema. Nimelt leidsin suurema röstsaiapaki mõõdus magamiskoti mugavustemperatuuriga +2, maksis 724 krooni! Kes vähegi matkapoodides seljakotireisi pilguga ringi vaadanud on, teab, mida tavaliselt selles mõõdus ja selles hinnas pakutakse, õigemini - suurt midagi ei pakutagi.

Kui Motoexotica läbi sai, läksime O. juurde, kus teoks sai mitu kuud ette planeeritud jäätisetegu :) Lahjasid retsepte me üldse ei vaadanudki, hea jäätise saab ikka korraliku rõõsa koore ja maamunade ja ohtra šokolaadi ja maasikamoosiga :) Ja jäätis sai tõesti hea, kuigi me ei jõudnudki ära oodata, millal jäätisemasin selle päris ära külmutab. Käisime kordamööda köögis "kontrollimas", siis maitsesime juba kaussidega ja viimaks sõimegi selle umbes jäätisekokteili olekus ära, et viimaks magama saada. Tartus ei ole me igiammu võõrsil ööbinud, natuke naljakas, aga mõnus oli hommikul külas ärgata, lasta endale kohvi keeta ja silmuvõileibu meisterdada ja õhtu jätkuks veel natuke maast ja ilmast muljetada. Natukeseks jõudsime koju, siis läksime korraks L. juurde tapeediga tegelema, aga kell oli juba nii palju, et tuli edasi tõtata - P. juurde India plaane tegema. Kogenud India-rändajad jagasid meile ohtralt kasulikke õpetusi, kuhu minna, kuidas käituda, kus raha vahetada ja mida kaasa võtta. Pesunööril rippus India kaart ja veinipudelite kõrval lebasid reisiraamatud. Eks neid reisijutte ja nõuandeid on liikvel parasjagu, ent paratamatu on see, et erinevatel inimestel on erinevad eelistused ja sestap ka erisugused soovitused. Isegi meie tulevases India-seltskonnas on kujunenud "koolkonnad" - kes kavatseb süüa restoranis, kes kohalikega koos; kes reisida lennukiga Goasse, kes rongiga põhja; kes ööbida hotellis, kes kohalike juures. Täna olid koos inimesed, kelle reisieelistused ja filosoofia meie omaga hästi klapivad, nii et nende soovitusi kavatseme kõige tõsisemalt võtta.

Meie vestluse ajal läksid lapsed (Mari ja Borja) tuppa. Esialgu mõtlesin, et nad vaatavad telekat, aga kui korraks piilumas käisin, õpetas Borja Marit arvutirooliga automängu mängima. Mind hämmastas, et koolipoiss viitsis kolmeaastase plikaga mängida, sellist asja juba iga päev ei näe :) Ja mis eriti liigutav, leidsin pärast laualt lipiku, kuhu oli ümmarguse lapsekäekirjaga maalitud Marile tehtud kasutajanimi - Marrikene123. Nii armas :)

Kui viimaks koju sättima hakkasime, arvas Mari, et pole mõtet minna, võiksimegi sinna ööbima jääda :) Tulime siiski oma koju, ent hommikul tuleb jälle vara tõusta ja Tallinna sõita, esmaabi õpetama.

Talveuni on nüüd lõplikult möödas. Kevadväsimus pole veel jõudnud.