Norra, 1.osa

Norra, 06.-12.09.2006

Norra on Türgile üsna suureks kontrastiks. Väga puhtad tänavad, superviisakas liiklus, turvalisus: jalgrattalukke pea-aegu ei märganudki ning kotte bussi pagasiruumi tõstes võis lahtise luugi juurest rahus minema jalutada (vrd Bosnia-Hertsegoviina, kus kogu aeg peale passima pidi, et mustlased kotte ära ei pätsaks), ausad müüjad. Hinnad on hämmastavalt kallid! Ütleme nii, et neljakesi suvalises pitsabaaris einestamine maksis sama palju kui pidulik õhtusöök Tallinnas raekoja platsi ääres Maikrahvis. Sööjad olid täpselt samad, Norra pitsabaaris sai selle raha eest pitsat, salatit, piima ja mahla, samas kui Maikrahvis udupeene kolmekäigulise gurmeesöögi koos kalli veiniga. Bensiiniliiter on 20 krooni ringis, kohv 30-80 krooni, pisike pitsasai 30 krooni, tudengi ühistranspordi kuukaart Oslos 860 krooni. See-eest on rahvusliku kunstimuuseumi sissepääs tasuta, teed korralikud ja politseist paistab kasu ka olevat. Turvaline ja rahulik oli, viimasel ööl läksime kolmekesi skulptuuride parki kõndima ja kordagi ei muretsenud, et midagi juhtuda võiks. Kõmpisime muuhulgas suurt purskkaevu ümbritseva labürindi läbi, võttis oma tunnikese aega :) Purskkaev huugas ka keset ööd täiel võimsusel, olgugi et pargis peale meie kedagi ei olnud. Mis veel huvitav - uhket purskamist ei olnud mitte kuidagi valgustatud, mitte üht lampi sellele suunatud ega midagi. Purskkaev lihtsalt mühises uhkes üksilduses, mastaapidelt rohkem ehk koske meenutades.

Viimasel õhtul kougiti kapist välja ka maailma kõige jubedam alkohol - hiina kallid napsud! Kappide koristamise käigus ilmus välja uhkeid kinkepakendis jooke, mida Eriku eestvedamisel vapralt degusteerima asusime. Õigemini proovisime esialgu ainult ühte ja teise tegime lahti, et seda jõledat maitset suust loputada.. Kuidas hiina alkoholi küll teile iseloomustada? Pudelit võin teile näidata, kui külla tulete; nii pudeli kui lõhna järgi pidasin seda esialgu mingiks odekolonnilaadseks kehavärskendajaks. Peale maitsmist mulje ei muutunud, kuigi odekolonn siiani mu maitseelamuste hulka kuulunud pole :) See oli LIHTSALT JUBE. Siis võtsime järgmise napsu ette, uhkes kinkepakendis, Erik serveeris seda Jaapani joogitotsikutest, mille joomise-poolses servas asub eraldi õnarus joomise ajal õhu imemiseks. Esimene lonks oli.. brrrr! Vapralt üksteisele toeks olles jagasime siiski osadust ja lõpetasime lonksu. Lan teavitas meid seejärel asjaolust, et tegu on äärmiselt kalli ja ekslusiivse napsiga, üks pisike pudelike maksta hiinlase kahe kuu palga (jäi küll täpsustamata, missuguse hiinlase). Kes-teab-kust sündinud vaprusest läksime teiselegi ringile, aga see oli mulle juba pea-aegu liig, vähe puudus, et oleks selle jälkuse kohe välja oksendanud. Brrrrrr!! Vähemalt olen ma teid hoiatanud.