Život je čudo

Uniselt alanud päev saab unise lõpu, kuid oi milline päev! Sess ja töörügamine ja põdemine on elu kuidagi kaugele viinud, ruttu-ruttu sabast kinni ja tagasi sikutama!

Zeek rääkis täna Urus 13.-16. sajandi rõivastest. Loeng oli põnev, kahjuks sain kohal olla vaid esimese poole, kuid sellestki oli küll ja rohkem, et kanget õmblemistuhinat tekitada. Kodu poole jalutades liikus mõte juba kangapoode pidi ning et Zeek õhtul seda mõtet veel tagant torkis, on varsti karta käsitöölisi ettevõtmisi. Pealegi on varsti järgmine Erieni mäng tulekul ja minu linaste ürpide arv hetkel 0!

Urus on võrratu töö ära tehtud. Ma ei leidnud hetkel ühtki pilti, niisiis tuleb oma silmaga kaemas käia! Las jääda üllatuseks, milline imeline koht on vanast varjendiruumist saanud. Kurb on see, et mingid kohalikud kaagid käivad head üritust torpedeerimas, täna oli nende väljundiks lukuauku topitud tikk. Ei tea, kas see annab siis täisväärtuslikuma tunde või milleks see hea on?

Lahtiste uste õhtu täitis oma eesmärgid mitmesajaprotsendiliselt :) Idee algusfaasis pidi täna olema 2 külalist, lõppeks viibis meid siin kõrghetkedel 14, sealhulgas ka üks uhiuus nägu :) Huvitav, kuidas erinevad elud hargnevad ja kokku puutuvad, täna tutvusid siin nt kaks sakslast. Mari nautis jälle täiel rinnal seltsielu, ühel hetkel Daniela süles, teisel Aarnele poseerimas, kolmandal Hape "Tsirkus Barcelonale" kaasa elamas. Külaliste lahkudes kuulsin juba uusi võõrkeelseid sõnu, tänane põhisaak on siis "aim solli" (I'm sorry) ja "tsuss" (Tschüss järgi). Ei tea küll kindlalt, kas on see täna õpitud või kuskilt filmist kuuldud ja võõrkeelses keskkonnas lihtsalt meelde tulnud. Daniela omakorda õppis eesti sõnu, Mari seadis end tema sülle istuma, näitas talle piltidelt asju ja seletas eesti keeles. Anti aga võitis ühe "MIKS"-mängu :) Meil on nüüd MIKS?-ajad, iga asja kohta nõutakse seletust, siis selle seletuse seletust jne. Anti leidis järjekordsele MIKSile vastuseks kena puruteadusliku selgituse, mille peale vastati viimaks "Ahah". Jätsin hea nipi meelde :)

Üht lugu ei saa kohe kuidagi kirja panemata jätta. Käisid Trexxxil mardisandid, "Laske-sisse-mardisandid-anna-kommi". Muudkui käisid ja käisid, hea ja parem aga sai otsa. Kui siis järgmised tulid ja enam midagi pakkuda polnud, läks Trexxx täisturvises uksele, relv käes, ja karjus: "OOOODIIIIIN!" Mardisandid lidusid kabuhirmus minema, Trexxx juunior aga pääses napilt naerusurmast.