Eile oli imeline päev.
USA suursaadiku vastuvõtul selgus, et a-k projektist on kuidagi tehtud rahvusvaheline mudel, mida teistele riikidele analoogse asja tegemiseks soovitatakse. Kogu eelnev pabin oli asjatu, üritus ise märksa lahedam ja vabam kui kartsin. Üks armas ameeriklanna rääkis, et ilmselt peab Eesti vees midagi olema - ta on kaks aastat Eestis olnud, selle sees on nende perre juba üks laps sündinud ning teine tulekul :) Eestlased on tema arvates ameeriklastele märksa sarnasemad kui mõne muu Euroopa riigi kodanikud, sest eestlastega saab asju ajada: "Hello, ny name is..., how are you, what your problem is?" Mõnel teisel maal pidada inimestega mitmed korrad kohtuma ja perekonnast rääkima, enne kui saab asja kallale asuda. Mõtlesin, et eestlastega on tõesti pigem nii- enne pead inimesega mitmed korrad äriasju ajama ja alles peale seda on ta võib-olla nõus oma perest rääkima.
Enne saadiku juurde minekut käisime Pirital pildistamas. Siis ükskord tean, milline 25-aastaselt ja kostüümis välja näen :)
Kogu päev oli pikitud heade soovide ja ilusate kaartidega, õhtul tulid veel lilled ja tordid ja kingitused.. tõeline armas sünnipäev :) Juunis teeme peo ka!
Ja niisamagi juhtusid imed. Inimene, keda ei tihanud Securefestile kutsuda (kartsin, et tal on kohustusi niigi üle pea) võttis ise ühendust ja aitab esinejaid otsida. Ja võrgupeole sain esinejad. Ja Mari jäi õhtul parajal ajal magama, nii et olen üle pika aja välja puhanud. Imeline päev see sünnipäev :)
Nii, leidsin hetke mahti
2 päeva tagasi
