Seitsmeaastane küsis ühel hommikul: „Emme, kas siis, kui sina keskkoolis käisid, oli tõesti juba telekas olemas?“

Ta võttis nüüd nõuks hakata issile lugema sünkroontõlkega eestikeelseid jutte. Esimeseks jutuks sattus tal üks Juhan Jaigi lugu, mis kubiseb sõnadest nagu "silgupütt", "sepalõõts", "illikukupai" ja "aitüma". Kindlasti on kuskil hispaania keele sügavamates kihistustes vastavad sõnad olemas (kui silgupütti polegi, siis anšooviste jaoks pidi neil ikka midagi olema), aga ei tea meie majas neid kahjuks keegi, sõnaraamatud kaasa arvatud - niisiis mõtleb lapsuke ise jooksu pealt loovaid selgitusi välja. Põhjamaiste lehtpuudega on aga hispaania keeles päris kehv lugu, nii et nõiamoor pani oma katlasse lehti, lehti ja veel lehti :)