Viimasel ajal juhtub kõik nii kiiresti. Selle aasta sisse on mahtunud juba:
- kolm üldkogu JCI Haapsalu presidendina;
- JCI Estonia esimene üldkogu;
- algatuse Let's Do It! maailmakoristuse konverents;
- ühe korraldaja ja mentorina Haapsalu esimesel väikesel noortehäkatonil käimine;
- 2019. aasta JCI maailmakongressi bidbooki programmi peatükkide kirjutamine;
- JCI peakorteri kohavaatlus Tallinnas;
- Presenteri koolituste läbiviimine;
- arvukad kohtumised seoses JCI projektidega (linnapea, Helen Sildna, Valdar Liive, Ott Pärna jne);
- kohalik vabariigi aastapäeva vastuvõtt;
- Fadeli ja Matthieu külaskäik;
- naisinvestorite klubi konverents;
- JCI kevadakadeemia;
- elujuhtimise koolitus;
- ajajuhtimise koolitus;
- COC Academy (rahvusvaheline konverentsikorralduse akadeemia);
- üks teeõhtu Indlas;
- Toomemäe kojale Mehhiko toidu õhtu;
- kõike eelnevat vaadates üllatavalt palju aega pere seltsis;
- ja kõike eelnevat vaadates üllatavalt jätkuv firma käibe-eesmärkide täitmine.

Mõtlesin, et kui ma ei hakka kõike seda natukenegi kirja panema, on hiljem sellest aastast mälestuseks ainult juhuslikud pildid siit ja sealt.

Emma hakkas aasta alguses (ehk siis 3-aastasena) lugema ja kirjutama. Selleks ei pidanud isegi midagi erilist tegema, olin juba mõnda aega talle lihtsalt õhtujutu juurde ka natuke tähti näidanud. Samuti käib ta koos 5-aastastega ujumistrennis (sest siin Haapsalus lihtsalt noorematele trenni pole) ja laulmas.

Sellel nädalal olin nädala alguses Mariga. Selle aja sisse jäi ka MTÜ Pagula ainetel kriisikoosolek Innar Mäesalu ja Koit Uusiga. Sellel, et Haapsalus on pagulasi algusest peale koheldud inimestena, on suur osa olnud just Uusil - ta tegeleb sellega, et leida iga asja peale parim inimene, ja aidata, et olulised teemad raha taha ei jääks. Küsisin uudishimust, mis on tema jaoks põhjus selliste asjadega oma pead vaevata - finantsiliselt (Uus on juba hulk aastaid Äripäeva edetabelites Eesti rikkaimate hulgas) pole tal vaja enam mitte midagi teha, võiks rahus lapselastega Alpides suusatada ja palmi all peesitada. Uus ütles, et ta katsub lihtsalt elu huvitavana hoida. Ja veel - ta tahab, et Haapsallu jõudnud pagulasperede lapsed kasvaks üles turvaliselt ning et nad saaks ennast teostada. Hiljem telefoni teel oli veel juttu N ministeeriumi ametnikest. Mulle jäi meelde selline repliik, et kunagi liikus timurlastega seotud anekdoot, kus ühe mutikese kisa peale jookseb rahvas kokku ja kui küsitakse, mis toimub, ütlevad timurlased, et aitavad mutikest üle tee, aga mutike ei taha minna. Uus ütles, et talle tundub, et ametnikud on hetkel nagu see mutike, kes ei taha üle tee minna, ja võib-olla polegi mõtet oma energiat sellele kulutada.

Järgmiseks sõitsin Tallinnast Tartusse, kus alustuseks käisin JCI Toomemäe korraldatud ajajuhtimise koolitusel (Ardo Reinsalu). Väga hea koolitus oli muide, nii et katsun Reinsalu ka Haapsallu tuua! Kuigi suurem osa ajajuhtimise võtteid on mul juba olude sunnil kasutusel (muidu oleks võimatu teha kõike seda, mida ma praegu teen), sain ka endale ühe uue nipi, nimelt kellegagi mingit kokkulepet tehes (a la "saadan selle asja teisipäeval") lisada kokkuleppele ka täpne kellaaeg - ainult nädala-/kuupäev on liiga lai mõiste. Esiteks see, et konkreetne kellaaeg motiveerib rohkem, ja teiseks see, et nii saab teine pool oma asjad selle järgi planeerida. Ütleme, et mulle peaks midagi saadetama teisipäeval, ja mul on vaja selle asjaga veel midagi teha. Kui ma saan selle nt teisipäeval kell 15.00, saan sellega rahulikult teisipäeval mõistliku aja sees tegeleda. Kui kokkulepe on aga häguselt teisipäeva peale ja kiri saabub teisipäeva õhtul kell 23.50, olen ma juba ammu voodis ja saan saadetu kätte alles kolmapäeval, või pean lihtsalt üleval istuma ja ootama, millal see kiri lõpuks saabub.

Järgmisel päeval käisin JCI Tartu kojalõunal ja õhtul oli Indlas teeõhtu. Teemaks oli LARP ja esineja (Ragnar Saage) nägu tundus algusest peale tuttavlik. Nägin tema piltidel ka ohtralt tuttavaid nägusid ja mõnel mängul olin isegi käinud. Pärast rääkides selgus, et ta on käinud isegi sellel mängul, mis me Marteni ja Taliga tegime; samuti oli ta kohal Gero salsakursusel Ugalas. Ettekanne oli igatahes nii hea, et pärast tahtsid paljud kohe kuskile mängule minna :) Ja kui mu esialgne plaan oli juba kl 22 kodus olla, siis läks nagu alati ehk kell sai ootamatult 1.

Reedel tegin JCI Toomemäele Mehhiko toidu töötoa. Väga tore oli üle pika aja sealseid sõpru näha ja jutuajamised venisid nii pikaks, et koju sai jälle öösel kella kaheks (kui me Tartus elaks, siis küll ei õnnestuks valdavalt kl 22 magama minna) :)