Hommikul oli äratus kell viis, ämmaga auto peale ja tulevase meheõe Carla juurde, kus juuksur oma parima andis, et ma end peeglist ära ei tunneks. Täisvärk, kunstripsmeteni välja! (Ja see meik on juuksuri arusaam "kergest napist meigist".)

Lõpuks jäime juba pea-aegu et hiljaks, aga see-eest saabusime uhkelt. Järgnevad kaks pilti on tituleeritud "diivade saabumiseks", eriti illustreeriv on selle papi nägu, kellest me möödume:

Kristo (salsast):

Ämm ütles selle kohta, et nüüd ta saab aru, miks ma omal maal pisike naine olen ja et ta pole end veel kunagi nii väiksena tundnud :)

Siis jõudsime kogu pundiga perekonnaseisuametisse. Kõik käis kiirelt, andsime allkirjad, tunnistajad kutsuti ette ja pandi samuti alla kirjutama, siis sõrmused, väike kõne ja olimegi paaris.

Mu ämm ja Carla (JMi õde):

Vasakul on JMi kolm parimat sõpra:

Järgnes kallistustevoor ja ühtlasi jätkus lõputu pildistamine.