Ka siin hakkavad ööd ja hommikud kargemaks muutuma. Endiselt saab lahtise aknaga magada, aga juba tuleb üks tekk lisaks võtta ja hommikul kampsun peale tõmmata - elame linna lõunaservas, üsna üleval mägedes, nii et temperatuur langeb enne päikesetõusu juba 4-5 kraadini. See-eest päevad on endiselt soojad. Vihmaperiood on läbi ja päeval lubab ikka 22-25 kraadi.

Kuidas meie päevad välja näevad: Joosep tõuseb tavaliselt kole vara ja läheb värsketest puuviljadest smuutit või niisama mahla tegema. Sellega õnnestub tal mindki sooja teki alt välja meelitada, paneme hommikuhämaruses küünla põlema, ma teen kohvi ja tahedama hommikusöögi. Just selleks hetkeks, kui kohvikann rõõmsalt kahisema hakkab, näeb köögiaknast mägede kohal tõusvat päikest. Nagu lõunamaal ikka, tõuseb see kibekiirelt: vups! Ja õhtul kaob hetkega: pots! jättes linna hetkega pimedusse.

Pärast hommikusööki paneme end valmis, autosse ja ülikooli. Kuni Joosep oma loenguid annab, kirjutan või tõlgib või harjutan hispaania keele tegusõnu. Siis käime jooksmas, sööme, käime asju ajamas. Kuhu iganes ka minema ei pea, ikka tuleb liikluses passimisele vähemalt paar tundi arvestada. Näiteks kodust ülikooli on ca 12 km, aga hommikul ja pärast tööpäeva lõppu kulub selle läbimiseks keskmiselt tund aega! See on paratamatus. Nii oleme välja töötanud omamoodi "on-board entertainment'i" - võtame kaasa ohtralt muusikat, vahel loen oma Kindle'ist raamatuid ette, õpetan eesti keelt või jõurame eesti regilaule :-)

Kui asjad aetud, ootab mõni sadadest tädidest või täditütardest või mõni sõber kohvi jooma või on mõne Joosepi sõbra näituse avamine vm. Või on Joosepi meisterkokaks õppiv vend peene õhtusöögi valmis moorinud ning sel puhul sööme õhtust. Või on mul endal söögitegemistuurid peal (=sama tulemus, õhtusöök perega).

Nädalavahetused on rahulikumad, magame kauem, läheme metsa või parki, pea alati on mõni üritus pere või sõpradega, pühapäeviti aeg-ajalt jooksuvõistlused. Samuti valmistume juba tähtsaks päevaks - pulmapäev on 25. novembril :-) Sõrmused on valmis, mu kleit tegemisel, piduliku hommikusöögi koht reserveeritud, väiksema ringi peo koht olemas, Joosepi ülikond enam-vähem valitud. Võtame seda asja väga rahulikult, ilma närveerimata - tuleb lihtne ja südamlik üritus. Näeme kõrvalt ettevalmistusi Joosepi õe glamuuripulmadeka, mis märtsis kuskil rannas toimuvad, ja see näeb päris hirmutav välja. Juba ainuüksi pulmakleidi otsimine oli nagu täiskohaga töö ja see maksis ca 2000 eurot!!! Minu kleidiga läks nii, et alguses otsisime ühe sõbrannaga kesklinna kleiditänavatelt, aga kümnete poodide valikust polnud midagi meeldivat võtta. Kõik nägid välja nagu kreemitordid või kollase ajakirjanduse fotopank. Siis soovitas sõbranna kangapoode uurida ja õmbleja otsida. Sellest omakorda sai Joosep idee, läks järgmisel päeval oma ülikooli tekstiilidisaini osakonna õppejõududega rääkima ja sai nendega jutule. Meil oli eelarve teada, tulevane ämm tahtis mulle kleidi kinkida ning selleks planeeritud summa panime tudengitele ette kui konkursi auhinna. Siis tegin neile esitluse sellest, millist kleiti umbes soovin, samuti Eestist ja Eesti kultuurist, ja nädala pärast esitlesid nad oma kleidikavandeid. Tulemus ületas kõik ootused. Pea kõik kavandid olid hoole ja mõttega tehtud, leidlikud, ilusad ja originaalsed. "Oma" kleidi tundsin hetkega ära, aga ka ülejäänud kavandid olid nii head, et mitmed neist lähevad töösse - Joosepi emale Carla pulma jaoks, Carlale, nõbudele.. Nii läks siis minu kleidiga ja see maksab 10 korda vähem kui eelmainitu.