Nyyd, kui koik on mulle pyha, on iga maailm ilus.

Need Liisi Ojamaa sonad kerkivad ikka ja jalle esile, holjuvad ringi ja saravad tulikirjas.
Yleeile ohtul istusime Julieniga ja raakisime hiliste 66tundideni, eile Matthieuga. Fadel ei ilmunud jalle valja ja Alia oli vasinud ja laks koju, nii et yle pika aja saime jalle paris kahekesi olla ja raakida. Kui palju ilu on lahedaste sopradega oldud ajas, mil kell on ainult numbritega ketas, klaasis kumab salaparaselt sygavpunane bordoo, taustaks mangib vaikne nukker klassika ja raakida on nii palju, nii palju! Elust, armastusest, kurbusest r66must, valust, eufooriast, tarkusest.. Elust. Elus olemisest. Elur66must ja elukurbusest.

Kastanid on ara oitsenud; aga see-eest kytavad nyyd jasmiinid ja iirised. Ja jah, ma hoian turistirohketest kohtadest eemale ja metroo asemel kain jala, eelistades inimtyhjemaid tanavaid :) Pariislased raagivad kyll terroriohu asemel endiselt jalgpallist ja sellest, millises restoranis 6htust syya, aga linnas on aina rohkem politseisireenide saatel kihutavaid vip-poliitikuid ringi uhamas, nii et k6rgemates sfaarides midagi siiski toimub. Ja politseinikke on palju rohkem naha, eile markasin, kuidas nad soidavad ringi ja kontrollivad pidevalt nt parkide poosaaluseid.