Siin on kaks iseloomulikku näidet möödunud töö-nädalavahetusest. Ehk siis: marsruut "kohvikust kohvikusse" ja jalutuskäigud mere äärde kohalikku floora ja faunaga tutvuma. Alumisel pildil ongi kohalik fauna, keda me eile ikka ohtralt nägime, suhina ja sahina saatel tee ääres vonklemas. Üks tuli lausa meid vaatama, ajas pea püsti, roomas teeserva ja jõllitas meid sealt. Äkki oli tal kõht tühi?

Tõtt-öelda saigi palju tööd tehtud. Arvuti asemel märkmik ja tintekas, nõupidamistesaaliks Saaremaa mereäärsed tammikud, Kuressaare väiksed armsad kohvikud, M&K köök (küll kala puhastades hakkavad alles mõtted lendama), vahekokkuvõtete tegemiseks pikk bussireis tagasi ja muidugi ööd võõras raamatukogutoas (mis ikka kipub lõppema täpselt ühtviisi: raamatuvirnad kahel pool voodit ja napid unetunnid). Kui üks raamatuarmastaja satub külla teistele raamatuarmastajatele, on tulemuseks jälle viimseni pungil seljakott laenatud raamatutega. Ja see kord tegin üsna asjakohase valiku, raamatud, mis mind valitud suunas edasi aitavad.

Nimelt.

Paistab, et "Minu Mexico City" saab päris hea. Olen kirjastuse poolt määratud toimetajaga ülimalt rahul, nii hea on koos töötada kellegagi, kelle enda kirjutisi ja reisiraamatut algusest peale imetlenud olen (ja too raamat ei ole Minu-sarjast). Sel nädalavahetusel sai jälle kinnitust ka see, kui palju me ühiseid vaateid jagame. Nüüd, tagantjärele mõtlen, kuidas oleks olnud töötada sellise toimetajaga, kellega me asjadest erinevalt aru saame? Milliseks see raamat kujunenud oleks ja kas oleksingi tahtnud seda siis kirjutada? Kokkuvõttes, küll ikka vedas :)

Ühtlasi mõtlesime, et peaksime millalgi korterid natukeseks ajaks ära vahetama. Kirjutamiseks :) Mu Tartu-kodu neile ja nende Kuressaare-kodu mulle. Sest võõras kohas tuleb alati parem kirjutamise-isu peale, eriti sarnase hõnguga kodudes (loe: PALJU raamatuid).